Visiiditasu tõus võib hädast aidata vaid suurhaiglaid

Praegu kehtivad visiidi- ja voodipäevatasu piirmäärad seati 2002. aastal ja neid ei ole siiani muudetud. Samas on ravikindlustuse seaduse järgi sotsiaalministrile antud volitus piirmäärasid korrutada iga kalendriaasta 1. märtsiks indeksiga, mille väärtus on tarbijahinnaindeksi aastane muutus.

Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) juhatuse esimees Imbi Moks pooldab piirmäärade tõstmist, sest haigekassa hinnakiri on ajale jalgu jäänud, hinnakomponendid ei vasta tegelikele kuludele. Ülekulu tuleb tasuda visiidi- ja voodipäevatasudest saadava rahaga, mida haigla tegelikult võiks oma äranägemise järgi kasutada millekski muuks.

Moks tõi välja, et näiteks on haigekassa hinnakirjas kommunaalkuludeks arvestatud 28,76 eurot ruutmeetri kohta aastas. Haigla tegelikud kulud olid aga 2011. aastal ca 40 eurot ruutmeetri kohta.  Toidupäeva kulu käibemaksuga on LTKHs 6,96 eurot, haigekassa hinnakirjas aga 5,11 eurot.

Haiglate liit tunneb huvi. Tänavu jaanuaris saatis Eesti Haiglate Liit sotsiaalministrile kirja, milles tõi välja, et tarbijahinna muutus aastatel 2002–2011 oli 44,2%. Sellest tulenevalt tegi haiglate liit ettepaneku kehtestada koduvisiidi ja ambulatoorse eriarstiabi visiiditasu piirmääraks 4,60 eurot­ ning voodipäevatasu piirmääraks 2,30 eurot.

Ministeerium lubas, et teemat arutatakse septembris tervishoiu rahastamist käsitleval sotsiaalpartnerite kohtumisel. 13. septembril toimunud kohtumisel oli aga peatähelepanu eelseisval streigil, mistõttu piirmääradest siis juttu ei olnud.

Nüüd on teema taas päevakorda kerkinud ning visiidi- ja voodipäevatasu suurenemises näeb ministeerium ühte võimalikku katteallikat streikijate nõudmiste täitmisel. “Arstide soovide rahuldamiseks on praegu laual kõik variandid, otsustatud veel midagi pole,” ütles sotsiaalministeeriumi tervishoiuosakonna juhataja Heli Paluste.

Ta lisas, et volitusnorme piirmäärade iga-aastaseks muutmiseks pole seni kasutatud, kuna on soovitud vältida patsientide omaosaluse kasvu. Visiiditasu suurendamine on teemaks olnud ka haigekassa nõukogus, kus on arutatud piirmäära tõstmist 3,2 eurolt­ 5 eurole.

Jõgeva Haigla juhataja Peep Põdder visiidi- ja voodipäevatasu suurendamises väljapääsu ei näe. “See tekitaks olukorra, kus tervishoiuteenuse kättesaadavus väheneb veelgi, sest inimestel pole raha, et selle eest maksta,” märkis Põdder.

Tema sõnul on juba näiteid sellest, kus inimesed ütlevad, et neil ei ole kohe tasumiseks raha ning paluvad saata endale arve, mis aga jääbki tasumata.

THI kasv hindadesse. Ka Põdder möönis, et haigekassa hinnas olevad komponendid ei kata tegelikke kulutusi ja tarbijahinnaindeksi kasv peaks igal aastal kajastuma haigekassa tervishoiuteenuste hindades.

Põdder oletab, et peagi muutub äramajandamise teema haiglate jaoks veel teravamaks. Uuest aastast tõuseb küll tervishoiuteenuse hind, kuna suureneb sinna sisse arvestatud palgakomponent, aga haiglajuhi hinnangul on see poolik lahendus.

“Saame palgaraha kätte, millega arstidele-õdedele maksta, aga meil pole raha, et süsteemi käigus hoida. Elektri hinna tõus on ääretult suur, kallinenud on ka küte, toiduained, ravimid ja tarvikud. Hinnaralli käib, aga meie tegeleme ainult palgakomponendiga,” nendib ta.

Kommentaar

Maahaigla visiiditasu suurendada ei saa

Koit Jostov, Põlva Haigla tegevdirektorMeil kehtestati visiiditasu nõukogu otsusega 3 eurot ja sedagi alles sellest aastast. Voodipäevatasu on 1,60 eurot nagu kõikjal.Meie patsiendid on väga hinnatundlikud ja haigla nõukogu arvamus on, et suurema visiiditasu puhul hakkaksid nad üha rohkem arsti juurde tulekut vältima ning jätaksid ilmselt osa haigusi ravimata ja tervise vinduma. Riigile oleks see esmalt kindlasti kasulik, aga perspektiivis igal juhul kulukam. Me ei saa vaadelda patsientide omaosaluse kasvu Tallinnas, Tartus ja provintsis ühtmoodi.Meie haigla puhul tähendaks visiiditasu suurendamine 5 euroni ligi 27 000 eurot lisatulu aastas (sama visiitide arvu juurdes). Sellega saaksime personali palka tõsta 0,9%. Voodipäevatasu suurendamine euro võrra kasvataks meie tulusid umbes 12 500 ­eurot, millega saaksime tõsta palku 0,4%. Ka see on muidugi raha, aga kas 1,3%ne palgatõus kaalub üles selle, et suurendada patsientide omaosalust. Ma pole kindel, et meil nõukogu selle heaks kiidab.