Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Visiiditasu tõus võib hädast aidata vaid suurhaiglaid

    Üha kõvema häälega räägitakse meditsiiniringkondades ideest suurendada kümme aastat muutumatuna püsinud visiidi- ja voodipäevatasu. Suurhaiglaid see aitaks, väikseid pigem mitte, kirjutas arstide leht Meditsiiniuudised.

    Praegu kehtivad visiidi- ja voodipäevatasu piirmäärad seati 2002. aastal ja neid ei ole siiani muudetud. Samas on ravikindlustuse seaduse järgi sotsiaalministrile antud volitus piirmäärasid korrutada iga kalendriaasta 1. märtsiks indeksiga, mille väärtus on tarbijahinnaindeksi aastane muutus.
    Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) juhatuse esimees Imbi Moks pooldab piirmäärade tõstmist, sest haigekassa hinnakiri on ajale jalgu jäänud, hinnakomponendid ei vasta tegelikele kuludele. Ülekulu tuleb tasuda visiidi- ja voodipäevatasudest saadava rahaga, mida haigla tegelikult võiks oma äranägemise järgi kasutada millekski muuks.
    Moks tõi välja, et näiteks on haigekassa hinnakirjas kommunaalkuludeks arvestatud 28,76 eurot ruutmeetri kohta aastas. Haigla tegelikud kulud olid aga 2011. aastal ca 40 eurot ruutmeetri kohta.  Toidupäeva kulu käibemaksuga on LTKHs 6,96 eurot, haigekassa hinnakirjas aga 5,11 eurot.
    Haiglate liit tunneb huvi. Tänavu jaanuaris saatis Eesti Haiglate Liit sotsiaalministrile kirja, milles tõi välja, et tarbijahinna muutus aastatel 2002–2011 oli 44,2%. Sellest tulenevalt tegi haiglate liit ettepaneku kehtestada koduvisiidi ja ambulatoorse eriarstiabi visiiditasu piirmääraks 4,60 eurot­ ning voodipäevatasu piirmääraks 2,30 eurot.
    Ministeerium lubas, et teemat arutatakse septembris tervishoiu rahastamist käsitleval sotsiaalpartnerite kohtumisel. 13. septembril toimunud kohtumisel oli aga peatähelepanu eelseisval streigil, mistõttu piirmääradest siis juttu ei olnud.
    Nüüd on teema taas päevakorda kerkinud ning visiidi- ja voodipäevatasu suurenemises näeb ministeerium ühte võimalikku katteallikat streikijate nõudmiste täitmisel. “Arstide soovide rahuldamiseks on praegu laual kõik variandid, otsustatud veel midagi pole,” ütles sotsiaalministeeriumi tervishoiuosakonna juhataja Heli Paluste.
    Ta lisas, et volitusnorme piirmäärade iga-aastaseks muutmiseks pole seni kasutatud, kuna on soovitud vältida patsientide omaosaluse kasvu. Visiiditasu suurendamine on teemaks olnud ka haigekassa nõukogus, kus on arutatud piirmäära tõstmist 3,2 eurolt­ 5 eurole.
    Jõgeva Haigla juhataja Peep Põdder visiidi- ja voodipäevatasu suurendamises väljapääsu ei näe. “See tekitaks olukorra, kus tervishoiuteenuse kättesaadavus väheneb veelgi, sest inimestel pole raha, et selle eest maksta,” märkis Põdder.
    Tema sõnul on juba näiteid sellest, kus inimesed ütlevad, et neil ei ole kohe tasumiseks raha ning paluvad saata endale arve, mis aga jääbki tasumata.
    THI kasv hindadesse. Ka Põdder möönis, et haigekassa hinnas olevad komponendid ei kata tegelikke kulutusi ja tarbijahinnaindeksi kasv peaks igal aastal kajastuma haigekassa tervishoiuteenuste hindades.
    Põdder oletab, et peagi muutub äramajandamise teema haiglate jaoks veel teravamaks. Uuest aastast tõuseb küll tervishoiuteenuse hind, kuna suureneb sinna sisse arvestatud palgakomponent, aga haiglajuhi hinnangul on see poolik lahendus.
    “Saame palgaraha kätte, millega arstidele-õdedele maksta, aga meil pole raha, et süsteemi käigus hoida. Elektri hinna tõus on ääretult suur, kallinenud on ka küte, toiduained, ravimid ja tarvikud. Hinnaralli käib, aga meie tegeleme ainult palgakomponendiga,” nendib ta.
    Kommentaar
    Maahaigla visiiditasu suurendada ei saa
    Koit Jostov, Põlva Haigla tegevdirektorMeil kehtestati visiiditasu nõukogu otsusega 3 eurot ja sedagi alles sellest aastast. Voodipäevatasu on 1,60 eurot nagu kõikjal.Meie patsiendid on väga hinnatundlikud ja haigla nõukogu arvamus on, et suurema visiiditasu puhul hakkaksid nad üha rohkem arsti juurde tulekut vältima ning jätaksid ilmselt osa haigusi ravimata ja tervise vinduma. Riigile oleks see esmalt kindlasti kasulik, aga perspektiivis igal juhul kulukam. Me ei saa vaadelda patsientide omaosaluse kasvu Tallinnas, Tartus ja provintsis ühtmoodi.Meie haigla puhul tähendaks visiiditasu suurendamine 5 euroni ligi 27 000 eurot lisatulu aastas (sama visiitide arvu juurdes). Sellega saaksime personali palka tõsta 0,9%. Voodipäevatasu suurendamine euro võrra kasvataks meie tulusid umbes 12 500 ­eurot, millega saaksime tõsta palku 0,4%. Ka see on muidugi raha, aga kas 1,3%ne palgatõus kaalub üles selle, et suurendada patsientide omaosalust. Ma pole kindel, et meil nõukogu selle heaks kiidab.
  • Hetkel kuum
Kristina Judina: mida teha, kui tubli inimese karjäär „jääb kinni“?
Karjääris n-ö kinni jäämine ei ole vähegi edukate inimeste seas haruldane nähtus, see mõjutab ühtemoodi nii andekaid spetsialiste kui juhte. See on keeruline probleem, mille lahendamise juures mängivad võtmerolli toetav juht ja juhtkond, kirjutab 150-liikmelist meeskonda juhtiv Elisa teeninduse valdkonna juht Kristina Judina.
Karjääris n-ö kinni jäämine ei ole vähegi edukate inimeste seas haruldane nähtus, see mõjutab ühtemoodi nii andekaid spetsialiste kui juhte. See on keeruline probleem, mille lahendamise juures mängivad võtmerolli toetav juht ja juhtkond, kirjutab 150-liikmelist meeskonda juhtiv Elisa teeninduse valdkonna juht Kristina Judina.
Luksusvilla Hispaanias, kahtlane Excel ja kadunud arved: need on idufirmade punased lipud
Investorina idufirmasse raha paigutades on ülioluline teha selgeks, kuidas ettevõttes finantsjuhtimist korraldatakse ja raamatupidamist korras hoitakse. Spetsialistide sõnul esineb siin sageli ohtralt punaseid lippe, mis hilisema läbikukkumise eest hoiatavad.
Investorina idufirmasse raha paigutades on ülioluline teha selgeks, kuidas ettevõttes finantsjuhtimist korraldatakse ja raamatupidamist korras hoitakse. Spetsialistide sõnul esineb siin sageli ohtralt punaseid lippe, mis hilisema läbikukkumise eest hoiatavad.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Väikeettevõtjate esindaja loodab kliimaministeeriumile
“Vaadates kliimaseaduse eelnõu olen väga murelik, kuna see suurendab halduskoormust,” rääkis väikeettevõtteid koondava EVEA president Ille Nakurt-Murumaa hommikuprogrammi intervjuus.
“Vaadates kliimaseaduse eelnõu olen väga murelik, kuna see suurendab halduskoormust,” rääkis väikeettevõtteid koondava EVEA president Ille Nakurt-Murumaa hommikuprogrammi intervjuus.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Pannkoogimeistrid uuendavad kasvuretsepti: tuleb Eestist väljas ise äri püsti panna
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Kristina Judina: mida teha, kui tubli inimese karjäär „jääb kinni“?
Karjääris n-ö kinni jäämine ei ole vähegi edukate inimeste seas haruldane nähtus, see mõjutab ühtemoodi nii andekaid spetsialiste kui juhte. See on keeruline probleem, mille lahendamise juures mängivad võtmerolli toetav juht ja juhtkond, kirjutab 150-liikmelist meeskonda juhtiv Elisa teeninduse valdkonna juht Kristina Judina.
Karjääris n-ö kinni jäämine ei ole vähegi edukate inimeste seas haruldane nähtus, see mõjutab ühtemoodi nii andekaid spetsialiste kui juhte. See on keeruline probleem, mille lahendamise juures mängivad võtmerolli toetav juht ja juhtkond, kirjutab 150-liikmelist meeskonda juhtiv Elisa teeninduse valdkonna juht Kristina Judina.
Veskimägi: aastal 2030 võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla miljard
2030. aastal võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla 1 miljard, kuid juba sel aastal on sektori käive rekordiline, rääkis 2C Venturesi partneri Taavi Veskimägi, kes on ka kaitsetööstuse liidu nõukogu esimees.
2030. aastal võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla 1 miljard, kuid juba sel aastal on sektori käive rekordiline, rääkis 2C Venturesi partneri Taavi Veskimägi, kes on ka kaitsetööstuse liidu nõukogu esimees.
FT: Euroopast ja USAst tõrjutud Hiina autotootjatel on uus eesmärk: kogu ülejäänud maailm
Sellal kui USA ja Euroopa soovivad kaitsetollidega Hiina autotootjad välja tõrjuda, on viimased võtnud sihikule hoopis suurema ala: kogu ülejäänud maailma.
Sellal kui USA ja Euroopa soovivad kaitsetollidega Hiina autotootjad välja tõrjuda, on viimased võtnud sihikule hoopis suurema ala: kogu ülejäänud maailma.
Kallis kraam viis suurde kahjumisse
Jalatsite ja rõivaste müügiga tegelev Talwest Group sulges 2023. aastal mitmeid kauplusi, kuid avas ka paar uut, kirjutab portaal kaubandus.ee
Jalatsite ja rõivaste müügiga tegelev Talwest Group sulges 2023. aastal mitmeid kauplusi, kuid avas ka paar uut, kirjutab portaal kaubandus.ee
Leedu restoranid said esimesed Michelini tähed, hind poole miljoni kandis
Neljapäeval said esimesed Michelini tärnid neli Vilniuse restorani Džiaugsmas, Nineteen18, Pas Mus ja Demo, jätkusuutliku gastronoomia märgise pälvis Red Brick.
Neljapäeval said esimesed Michelini tärnid neli Vilniuse restorani Džiaugsmas, Nineteen18, Pas Mus ja Demo, jätkusuutliku gastronoomia märgise pälvis Red Brick.