Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Pangaliit analüüsib pandikirjade turule toomist
Eilsel Eesti Pangaliidu juhatuse koosolekul arutati eelmisel nädalal Äripäevas kirjutatud hüpoteekvõlakirjade turule toomise teemat.
Hüpoteekvõlakirjade turule toomise eesmärk on eluasemelaenu turu mitmekesisem rahastamine ja uute kohalike finantsinstrumentide loomine, seisab pangaliidu pressiteates.
“Liidu liikmespangad on ühisnõul, et esimes e sammuna on vaja põhjalikult läbi kaaluda hüpoteekvõlakirjade turule toomise majanduslik ja õiguslik mõju,“ võttis liidu tegevdirektor Katrin Talihärm arutatu kokku ja lisas, et enne midagi täpsemalt ei kommenteeri, kui kokkukutsutud töögrupp on oma töö tulemi esitanud.
Töörühma ülesanne on analüüsida, kas uute Euroopa Liidu finantsregulatsioonide valguses on hüpoteekvõlakirjade turule toomine pankadele huvipakkuv.
Eelmisel nädalal kinnitas Danske Bank Äripäevale, et on võlakirjaturu loomise poolt - võib eeldada, et ilmselt on selle poolt ka Swedbank kui idee esitleja. SEB majandusanalüütik aga ei pooldanud Eestis sellise mudeli juurutamist.
Töögrupi esialgset kokkuvõtet ootab pangaliidu juhatus tuleval kevadel.
Hüpoteekvõlakiri on võlakiri, mille tagatis on kinnisvara. Hüpoteekvõlakirju saab väljastada, konverteerides kinnisvaraga tagatud hüpoteeklaene võlakirjadeks. Hüpoteekvõlakirja emitent kannab laenuvõtjate krediidiriski ja investor võtab intressiriski ning riski, et laenuvõtja täidab tähtaegselt oma laenukohustuse. Hüpoteekvõlakirjade pakkumine Eestis eeldab uut seadust ja olemasolevate õigusaktide muutmist.
Ole teemaga kursis! Telli e-kirja teavitused, kui ilmub uus artikkel märksõnaga: