Eilsel Eesti Pangaliidu juhatuse koosolekul arutati eelmisel nädalal Äripäevas kirjutatud hüpoteekvõlakirjade turule toomise teemat.
Hüpoteekvõlakirjade turule toomise eesmärk on eluasemelaenu turu mitmekesisem rahastamine ja uute kohalike finantsinstrumentide loomine, seisab pangaliidu pressiteates.
“Liidu liikmespangad on ühisnõul, et esimes e sammuna on vaja põhjalikult läbi kaaluda hüpoteekvõlakirjade turule toomise majanduslik ja õiguslik mõju,“ võttis liidu tegevdirektor Katrin Talihärm arutatu kokku ja lisas, et enne midagi täpsemalt ei kommenteeri, kui kokkukutsutud töögrupp on oma töö tulemi esitanud.
Töörühma ülesanne on analüüsida, kas uute Euroopa Liidu finantsregulatsioonide valguses on hüpoteekvõlakirjade turule toomine pankadele huvipakkuv.
Eelmisel nädalal kinnitas Danske Bank Äripäevale, et on võlakirjaturu loomise poolt - võib eeldada, et ilmselt on selle poolt ka Swedbank kui idee esitleja. SEB majandusanalüütik aga ei pooldanud Eestis sellise mudeli juurutamist.
Töögrupi esialgset kokkuvõtet ootab pangaliidu juhatus tuleval kevadel.
Hüpoteekvõlakiri on võlakiri, mille tagatis on kinnisvara. Hüpoteekvõlakirju saab väljastada, konverteerides kinnisvaraga tagatud hüpoteeklaene võlakirjadeks. Hüpoteekvõlakirja emitent kannab laenuvõtjate krediidiriski ja investor võtab intressiriski ning riski, et laenuvõtja täidab tähtaegselt oma laenukohustuse. Hüpoteekvõlakirjade pakkumine Eestis eeldab uut seadust ja olemasolevate õigusaktide muutmist.
Seotud lood
Taani valitsus soovib asendada lühiaegsete varieeruva intressiga hüpoteeklaenude müügi pikaajaliste fikseeritud intressimääraga hüpoteeklaenude vastu. Seda seetõttu, et rahastada riiklikke eluasemelaene ja vähendada laenukulutusi.
Pangaliidu tegevdirektor Katrin Talihärm selgitas, et võlaõigusseaduse muutmise näol on tegemist mõistekasutuse ühtlustamise - tehnilise, mitte sisulise muudatusega.
Kawe Kapitali portfellihalduri ja juhatuse liikme Ago Lauri sõnul nõuab hüpoteekvõlakirjade turg tekkimiseks piisavas mahus selliseid laene ja ettevõtmist toetavaid seadusi.
Eesti finantsturgu laiendavad sammud ja Eestisse lisainvesteerimisvõimaluste pakkumine on tervitatav, kuid olulised on väga täpsed reeglid, lausus analüütik Maris Lauri.
Jeeni kurss kukkus dollarisse värske, 38 aasta madalaima tasemeni. Viimati kauples jeen nii nõrgal tasemel 1986. aastal. Riigis on alanud valuutakriis, mis on just praegu hoogu kogumas ning paneb valitsuse ja keskpanga väga raskete otsuste ette.
Enimloetud
1
Ärid ostab ERGO kindlustus
4
Omanik: “Ei ole kantimine!”
Hetkel kuum
![Pae tänava hoone põles 2022. aasta aprillis. Tulekahjust sündis üks keerulisemaid kindlustusjuhtumeid, mis seni Eestis olnud. Kohtuvaidlus hüvitise üle alles käib.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=893d860a-e22e-5da5-9b40-93340eab272f&width=3840&q=70)
Ärid ostab ERGO kindlustus
![S&P 500 indeksi suurt kontsentreeritust näeb ta ohukohana.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=f696f688-83ef-5395-a1a0-4f975035c97c&width=3840&q=70)
Ekspert nimetab potentsiaalikad alternatiivid
Tagasi Äripäeva esilehele