Kas USA veab nüüd investoreid alt?

Aktsiaturgude meelestatus on halvenenud. USAs valiti tagasi presidendiks Barack Obama.

Investorid on muutunud üha närvilisemaks. Nimelt peaks USA tegelema eelarve kärpimisega. Kui Kongress selles osas mingeid samme ei astu, peaksid 1. jaanuarist automaatselt hakkama kehtima varasemate maksumäärade languste tühistamised ehk maksutõus ja kulude kärped. Nendest piisaks, et USA majandus läheks tuleval aastal langusesse.

Et Kongress midagi selles suhtes ette võtaks, ei maksa liigselt loota. Oli USA peaaegu valmis võlakirjade maksujõuetuseks seoses parlamendikemplemistega võlalimiidi tõstmise teemal, mis ei viinud suurt kuhugi.

Piisav põhjus USAs aktsiate müügiks leidub juba kas või ainult aktsiatelt teenitud hinnatõusu kasumile kehtiva maksumäära tõusus, isegi kui majandus ei läheks langusesse. Kapitalikasvu maksu tõstmine võib olla piisav põhjus, et tuua alla USA aktsiate hindu, vahendas Bloomberg Wells Fargo strateegi Gina Martin Adamsit.

Jaanuaris peaks tõusma USAs maks kapitali kasvult (kasum aktsiahindade tõusult) 15 protsendilt 23,8 protsendile. Praegu on kapitalikasvu maks enam kui poole sajandi madalam.

USA aktsiate hinnad tunduvad ohus olevat, kui Kongress ei tegutse, et hoida madalal kapitalikasvu maksu, kirjutas Adams. Ta kasutas analoogiat, kui kapitalikasvu maks juurutati 1969. aastal ja tõsteti 1986. aastal.

Mõlemal korral müüsid paljud investorid enne aktsiaid, et pääseda kõrgemast maksukoormast. 1986. aasta, aasta enne nn musta esmaspäeva börsikrahhi, moodustasid realiseeritud kasumid 7,4 protsenti SKPst.

15protsendine kapitali kasvu maks kehtib alates 2003. aastast, kui see langes muude president George W. Bushi maksude ülevaatamise käigus.

Miks mitte võtta kasumit, et maksta vähem maksu, kui tuleval aastal ja hiljemgi ähvardab kõrgem maksumäär?

Ja siinkohal ei ole isegi arvestatud Euroopa kasvuprobleeme ja kestvat võlakriisi ning Hiina majanduse võimalikku aeglustumist.