13. november 2012 kell 17:22

Ansip: ELi eelarvekärped puudutagu kärbete nõudjaid

Peaminister Andrus Ansip osales teisipäeval Brüsselis ühtekuuluvuspoliitika sõprade kohtumisel, et enne ELi järgmise seitsme aasta eelarvele keskenduvat Ülemkogu tuleval nädalal veelkord oma seisukohti rõhutada.

„Meie seisukoht on selge –ühtekuuluvuspoliitika on hädavajalik majanduskasvu ja töökohtade loomiseks investeeringute kaudu,“ ütles Ansip, vahendas Brüsselist valitsuse kommunikatsioonibüroo.

Ansip märkis, et ehkki Eesti kuulub nende riikide hulka, kes ei toeta komisjoni poolt pakutud eelarve mahu vähendamist, tuleb pikaajalise finantsraamistiku vastuvõtmise huvides teha kompromisse.

„Kui kärped osutuvad möödapääsmatuks, peaks need olema esmajoones seotud nende riikidega, kes neid kärpeid kõige enam nõuavad,“ ütles ta. „Ühtekuuluvuspoliitikas tähendab see esmajoones toetuste vähendamist enim arenenud piirkondadele ning rikastele riikidele.“

Peaministri sõnul peavad kärped vähemarenenud piirkondadele ning liikmesriikidele olema minimaalsed. Ta kutsus ka üles kaitsma piiriüleste transpordiprojektide elluviimiseks mõeldud ülekannet Ühtekuuluvusfondist Euroopa Ühenduse rahastusse.

„Kärpides Euroopa Ühendamise rahastusse üle kantavaid vahendeid ei suurene sellest Ühtekuuluvusfondi maht,“ osutas Ansip. „Küll aga tähendab see vähem vahendeid 50 aastat teineteisest lahus olnud Ida- ja Lääne-Euroopa taasliitmiseks.“

Selle aasta kolmandal ühtekuuluvuspoliitika sõprade kohtumisel olid kaasatud ka sotsiaalpartnerite katusorganisatsioonid, kes kinnitasid oma toetust ühtekuuluvuspoliitikale. Nagu varasematelgi kohtumistel, osalesid ka seekord Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso ja Euroopa Parlamendi president Martin Schulz.

Ühtekuuluvuspoliitika tähistab investeerimispoliitikat Euroopa tasandil, mille kaudu toetatakse sadu tuhandeid projekte kogu Euroopas. Investeeringute eesmärk on eri regioonide arengutasemete ühtlustamine ning siseturu lõimimine. Ühtekuuluvuspoliitika on peamine Euroopa Liidu tasandi instrument riikide konkurentsivõime kasvatamiseks, taristuinvesteeringuteks ja tootlikkuse tõstmiseks. Eelarveperioodi 2007-2013 Eestile eraldatud struktuurivahendite maht on 3,4 miljardit eurot.

Kohtumisega valmistati ette erakorralise Ülemkogu istungit, mis algab 22. novembril ja mille eesmärgiks on kokku leppida Euroopa Liidu pika-ajalises eelarves aastateks 2014-2020.

Peaminister kohtus ka Euroopa Parlamendi suurima, konservatiivide fraktsiooni juhi Joseph Dauli ning Euroopa Parlamendi eelarvekomisjoni esimehe Alain Lamassoure´iga.

Kuna Euroopa parlamendil on seekordsetel eelarveläbirääkimistel sisuline otsustusõigus, on kontaktid parlamendijuhtidega tähtsad.

Kohtumistel selgitas Ansip Eesti ja Balti riikide taotlusi eelarveläbirääkimistel ja sai neile toetuse, eriti just põllumajanduse otsetoetuste osas. Eesti ja Euroopa parlamendi seisukohad eelarveraamistiku üle langevad suures osas kokku.

Ühtekuuluvuspoliitika sõprade grupp ühendab 14 Euroopa Liidu liikmesriiki, kes kaitsevad pika-ajalises eelarves vähem arenenud piirkondade arengut toetavaid investeeringuid.

Autor: 1321-aripaev

Hetkel kuum