Sirje Rank • 31. oktoober 2012 kell 3:35

Eesti võib EList vähem raha saada

Vaesematele ELi riikidele mõeldud ühtekuuluvusfondi vahendid on kujunemas suurimaks kärpekohaks ELi järgmise seitsme aasta eelarves.

Selles on eesistujariik Küpros ühtekuuluvuspoliitika vahendeid Euroopa Komisjoni algse ettepanekuga võrreldes 14% võrra vähemaks võtnud.

Seda põhjusel, et mitmed ELi eelarvesse suuri sissemakseid tegevad riigid, kes ise vähem vastu saavad, nõuavad ELi üldise eelarvemahu kärpimist vähemalt 100 miljardi euro võrra. Küprose esimene ettepanek kätkeb kärpeid ca 50 miljardi euro ulatuses. 

"Küprose kompromissettepanek meenutab Eestis kahjuks tähelepanuta jäänud tõsiasja, et mitmed jõukad liikmesriigid soovivad EL-i kulusid kuni 10% võrra kärpida. Seetõttu on tekkinud ekslik mulje, et eelarveläbirääkimistel aastateks 20014-2020 saab Eesti positsioon ainult paremaks minna, ehkki tegelikult võib liidu eelarve jõuline kärpimine tähendada Eesti jaoks vähem raha kui esialgses Euroopa Komisjoni tehtud pakkumises," kommenteeris Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Hannes Rumm.

Euroopa Komisjoni algse eelarveettepaneku kohaselt olnuks Eestil liidu eelarvest aastatel 2014-2020 loota olnud umbes 4,5 miljardi euro suurust summat.

Lisaks ühtekuuluvuspoliitika vahendite üldsummale on eesistuja kärpinud ka piirmäära, kui suure osa võivad toetused liikmesriigid SKPst moodustada. Kui komisjon pakkus ülempiiriks 2,5%, siis Küprose ettepanekus on lagi 2,36%-l.

Seda ei tule nüüd mõista nii, et Eesti vahendite maht sellises mahus ka väheneb, kommenteeris Riigikantselei nõunik Erik Marksoo. Eesti on koos Läti ja Leeduga taotlenud üldisest kõrgemat piirmäära ning Marksoo arvates on see võimalus uues läbirääkimispaketis selgemalt sees kui varem. 

"Läbirääkimised jätkuvad selle üle, mis mahus erand tuleb, mitte kas tuleb," luges Marksoo välja peenikesest nüansist, et erand polnud tekstis enam ära toodud sulgudes vaid ilma sulgudeta.

Samas on olukord keerulisemaks läinud Rail Balticule rahastamise kindlustamisega.

Eesistuja on vähendanud Euroopa Ühendamise rahastusse Ühtekuuluvusfondist üle kantavate vahendite mahtu komisjoni pakutud 10 miljardilt eurolt maksimaalselt seitsmele miljardile. See tähendab piiriülestele transpordiprojektidele vähem raha.

"Eesti jätkab kindlasti komisjoni ettepaneku toetamist," ütles Marksoo.

Ühtse põllumajanduspoliitika eelarvet on eesistuja riik suuremast kärpest säästnud, kuid Eesti ja teiste Balti riikide taotletud kiiremat otsetoetuste ühtlustamist sellest veel ei paista.

"Paketis ei ole veel loodud võimalusi selliseks erandiks," nentis Marksoo.

Tulenevalt ELi eelarve üldise mahu vähendamisest komisjoni ettepanekuga võrreldes on eesistuja välja pakkunud kõikide riikide otsetoetuste tasemete vähendamise perioodi jooksul keskmiselt 1,3%. Eestile tähendaks see otsetoetuste kasvu selle võrra väiksemas mahus.

Täna arutavad liikmesriigid Küprose kompromissettepanekut esmakordselt suursaadikute tasandil. Eesmärk on suuremad erimeelsused novembrikuu jooksul ära siluda, et ELi valitsusjuhid novembri lõpus toimuval erakorralisel Ülemkogul eelarves kokku saaksid leppida. Väljavaated selleks kõige paremad ei ole - eelarvekõnelused on alati tähendanud vaevalist ja vihast kemplemist. Tänavugi on mitu riiki eesotsas Suurbritannia ja Taaniga jõudnud juba ähvardada, et kui nad oma tahtmist ei saa, ollakse valmis vetot kasutama.

Küprose pakutud kompromissiga ei ole rahul ka Euroopa Komisjon.

"Euroopa Komisjon pole eesistujamaa Küprose pakutud eelarve vähendamisega "vähemalt 50 miljardi euro" võrra nõus, ütles Hannes Rumm. Ja seda põhjusel, et kärpeid pakutakse eelkõige majanduskriisi ületamiseks vajalike investeeringute arvelt paljudesse eluvaldkondadesse nagu näiteks üle-Euroopalise transpordivõrgustiku arendamine.

Tasub teada

Euroopa Komisjon pakkus ELi 2014-2020. aastate eelarveraamistiku mahuks 1,033 triljonit eurot

Saksamaa nõuab eelarve kärpimist 1%-le ELi SKPst, mis tähendaks ca 960 miljardit eurot, Suurbritannia nõuab veel suuremat kärbet

Eesistujariigi pakutud kompromissis on kulude mahtu 50 mld euro võrra kärbitud, kusjuures eelarve üldmahtu on tagasi lülitatud sellest algselt välja arvatud projektid nagu rahvusvaheline katsetermotuumareaktor ITER

Ühtekuuluvuspoliitika vahendeid on kärbitud 14% 326,49 miljardile eurole

Põllumajanduspoliitika vahendid on väiksema kärpe järel praegu 378 mld euro tasemel

Euroopa Ühendamise rahastu mahtu on kärbitud 40 miljardilt 36 miljardile eurole

Hetkel kuum