Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti võib EList vähem raha saada

    Vaesematele ELi riikidele mõeldud ühtekuuluvusfondi vahendid on kujunemas suurimaks kärpekohaks ELi järgmise seitsme aasta eelarves.

    Selles on eesistujariik Küpros ühtekuuluvuspoliitika vahendeid Euroopa Komisjoni algse ettepanekuga võrreldes 14% võrra vähemaks võtnud.
    Seda põhjusel, et mitmed ELi eelarvesse suuri sissemakseid tegevad riigid, kes ise vähem vastu saavad, nõuavad ELi üldise eelarvemahu kärpimist vähemalt 100 miljardi euro võrra. Küprose esimene ettepanek kätkeb kärpeid ca 50 miljardi euro ulatuses. 
    "Küprose kompromissettepanek meenutab Eestis kahjuks tähelepanuta jäänud tõsiasja, et mitmed jõukad liikmesriigid soovivad EL-i kulusid kuni 10% võrra kärpida. Seetõttu on tekkinud ekslik mulje, et eelarveläbirääkimistel aastateks 20014-2020 saab Eesti positsioon ainult paremaks minna, ehkki tegelikult võib liidu eelarve jõuline kärpimine tähendada Eesti jaoks vähem raha kui esialgses Euroopa Komisjoni tehtud pakkumises," kommenteeris Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Hannes Rumm.
    Euroopa Komisjoni algse eelarveettepaneku kohaselt olnuks Eestil liidu eelarvest aastatel 2014-2020 loota olnud umbes 4,5 miljardi euro suurust summat.
    Lisaks ühtekuuluvuspoliitika vahendite üldsummale on eesistuja kärpinud ka piirmäära, kui suure osa võivad toetused liikmesriigid SKPst moodustada. Kui komisjon pakkus ülempiiriks 2,5%, siis Küprose ettepanekus on lagi 2,36%-l.
    Seda ei tule nüüd mõista nii, et Eesti vahendite maht sellises mahus ka väheneb, kommenteeris Riigikantselei nõunik Erik Marksoo. Eesti on koos Läti ja Leeduga taotlenud üldisest kõrgemat piirmäära ning Marksoo arvates on see võimalus uues läbirääkimispaketis selgemalt sees kui varem. 
    "Läbirääkimised jätkuvad selle üle, mis mahus erand tuleb, mitte kas tuleb," luges Marksoo välja peenikesest nüansist, et erand polnud tekstis enam ära toodud sulgudes vaid ilma sulgudeta.
    Samas on olukord keerulisemaks läinud Rail Balticule rahastamise kindlustamisega.
    Eesistuja on vähendanud Euroopa Ühendamise rahastusse Ühtekuuluvusfondist üle kantavate vahendite mahtu komisjoni pakutud 10 miljardilt eurolt maksimaalselt seitsmele miljardile. See tähendab piiriülestele transpordiprojektidele vähem raha.
    "Eesti jätkab kindlasti komisjoni ettepaneku toetamist," ütles Marksoo.
    Ühtse põllumajanduspoliitika eelarvet on eesistuja riik suuremast kärpest säästnud, kuid Eesti ja teiste Balti riikide taotletud kiiremat otsetoetuste ühtlustamist sellest veel ei paista.
    "Paketis ei ole veel loodud võimalusi selliseks erandiks," nentis Marksoo.
    Tulenevalt ELi eelarve üldise mahu vähendamisest komisjoni ettepanekuga võrreldes on eesistuja välja pakkunud kõikide riikide otsetoetuste tasemete vähendamise perioodi jooksul keskmiselt 1,3%. Eestile tähendaks see otsetoetuste kasvu selle võrra väiksemas mahus.
    Täna arutavad liikmesriigid Küprose kompromissettepanekut esmakordselt suursaadikute tasandil. Eesmärk on suuremad erimeelsused novembrikuu jooksul ära siluda, et ELi valitsusjuhid novembri lõpus toimuval erakorralisel Ülemkogul eelarves kokku saaksid leppida. Väljavaated selleks kõige paremad ei ole - eelarvekõnelused on alati tähendanud vaevalist ja vihast kemplemist. Tänavugi on mitu riiki eesotsas Suurbritannia ja Taaniga jõudnud juba ähvardada, et kui nad oma tahtmist ei saa, ollakse valmis vetot kasutama.
    Küprose pakutud kompromissiga ei ole rahul ka Euroopa Komisjon.
    "Euroopa Komisjon pole eesistujamaa Küprose pakutud eelarve vähendamisega "vähemalt 50 miljardi euro" võrra nõus, ütles Hannes Rumm. Ja seda põhjusel, et kärpeid pakutakse eelkõige majanduskriisi ületamiseks vajalike investeeringute arvelt paljudesse eluvaldkondadesse nagu näiteks üle-Euroopalise transpordivõrgustiku arendamine.
    Tasub teada
    Euroopa Komisjon pakkus ELi 2014-2020. aastate eelarveraamistiku mahuks 1,033 triljonit eurot
    Saksamaa nõuab eelarve kärpimist 1%-le ELi SKPst, mis tähendaks ca 960 miljardit eurot, Suurbritannia nõuab veel suuremat kärbet
    Eesistujariigi pakutud kompromissis on kulude mahtu 50 mld euro võrra kärbitud, kusjuures eelarve üldmahtu on tagasi lülitatud sellest algselt välja arvatud projektid nagu rahvusvaheline katsetermotuumareaktor ITER
    Ühtekuuluvuspoliitika vahendeid on kärbitud 14% 326,49 miljardile eurole
    Põllumajanduspoliitika vahendid on väiksema kärpe järel praegu 378 mld euro tasemel
    Euroopa Ühendamise rahastu mahtu on kärbitud 40 miljardilt 36 miljardile eurole
  • Hetkel kuum
Seotud lood
Kõik seotud lood

Kai Realo: riigi konkurentsivõime ei teki üleöö, ka majandust tuleb juhtida
Eesti majanduse jätkuvalt halvenev konkurentsivõime ja kestev majanduslangus kõnelevad sellest, et peame riigina majanduse konkurentsivõime tugevdamise fookusesse võtma, kirjutab Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esinaine Kai Realo.
Eesti majanduse jätkuvalt halvenev konkurentsivõime ja kestev majanduslangus kõnelevad sellest, et peame riigina majanduse konkurentsivõime tugevdamise fookusesse võtma, kirjutab Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esinaine Kai Realo.
Rahagurude välimääraja: keda usaldada? Vaata suurest tabelist, kes mis hinnaga nõu jagab!
Kust rahatarkust ammutada, kui on soov oma finantsiline tulevik kindlustada? Üksi alati kaugele ei jõua, seega investeerimise ja laiemas mõistes rahatarkuse puhul saab appi võtta kogenud investorid, kel igaühel oma stiil ja nišš. Teeme asja selgeks!
Kust rahatarkust ammutada, kui on soov oma finantsiline tulevik kindlustada? Üksi alati kaugele ei jõua, seega investeerimise ja laiemas mõistes rahatarkuse puhul saab appi võtta kogenud investorid, kel igaühel oma stiil ja nišš. Teeme asja selgeks!
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Külm kaup püsib tänavu endiselt kuum: jäätisetootja tegi mais rekordkäibe
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Pannkoogimeistrid uuendavad kasvuretsepti: tuleb Eestist väljas ise äri püsti panna
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Esinemine on alati ebamugav. Kolm nippi, mis annavad publiku ees julgust juurde
Esinemine on meie jaoks alati kriisiolukord. Me ei saa muuta seda, et esinemine on ebamugav ja riskantne, aga me saame väga hästi valmistuda selleks, et meie ebamugavus ei segaks publikut.
Esinemine on meie jaoks alati kriisiolukord. Me ei saa muuta seda, et esinemine on ebamugav ja riskantne, aga me saame väga hästi valmistuda selleks, et meie ebamugavus ei segaks publikut.
Neste lahkus Rohetiigrist. Vastastikku jagatakse teravaid süüdistusi
Neste teatas, et lahkub Rohetiigrist, sest ei pea transpordi teekaardi koostamise protsessi läbipaistvaks ega teaduspõhiseks. Rohetiiger pole süüdistusega nõus ja heidab Nestele ette vähest panust teekaardi loomisesse, kirjutab kestlikkusuudised.ee.
Neste teatas, et lahkub Rohetiigrist, sest ei pea transpordi teekaardi koostamise protsessi läbipaistvaks ega teaduspõhiseks. Rohetiiger pole süüdistusega nõus ja heidab Nestele ette vähest panust teekaardi loomisesse, kirjutab kestlikkusuudised.ee.
Maailma autohiidudele tootev firma tegi käiberekordi. „Mis siin öelda, eks ikka tuleb rahul olla“
Mainekatele Euroopa autotööstustele allhankeid tegev Mistra-Autex lõpetas eelmise aasta rekordkasumiga ning ületas endagi ootusi. Sel aastal loodab ettevõte edu enam-vähem korrata.
Mainekatele Euroopa autotööstustele allhankeid tegev Mistra-Autex lõpetas eelmise aasta rekordkasumiga ning ületas endagi ootusi. Sel aastal loodab ettevõte edu enam-vähem korrata.
EL lisas 27 Vene varilaevastiku alust sanktsioonide nimekirja
Euroopa Liit lisas täna sanktsioonide nimekirja 27 Venemaad abistanud laeva, peamiselt nafta- ja gaasitankerid. Üks sanktsioneeritud laevadest on parasjagu Eesti majandusvetes ankrus.
Euroopa Liit lisas täna sanktsioonide nimekirja 27 Venemaad abistanud laeva, peamiselt nafta- ja gaasitankerid. Üks sanktsioneeritud laevadest on parasjagu Eesti majandusvetes ankrus.
Norra meretuuleparkide arendaja paneb Saaremaa külje all püsti sada tuulikut
Rahvusvaheline meretuuleparkide arendaja ja Norra omanikega Deep Wind Offshore võitis enampakkumisel Saaremaa külje all asuva Saare 2.1 mereala.
Rahvusvaheline meretuuleparkide arendaja ja Norra omanikega Deep Wind Offshore võitis enampakkumisel Saaremaa külje all asuva Saare 2.1 mereala.