13. november 2012 kell 21:00

Kaks probleemi ääri-veeri lahenemas

Tööandjad soovivad riiklikuks lepitajaks Aimar Altosaart ning tegid Äripäeva andmetel ametiühingujuhtidele ettepaneku, et kui ametiühingud on Altosaare kandidatuuriga nõus, siis on tööandjad valmis vastuteenena leppima alampalga 10% tõusuga.

Alamapalga tõusu ettepaneku avalikuks tegemise rolli olid tööandjad nõus jätma ametiühingujuhtidele, et neil endil oleks võimalik n-ö oma nägu säilitada.Eelmise nädala esmaspäeval tegidki ametiühingud ettepaneku tõsta alampalka 10%.  Täna koguneb seda ettepanekut arutama tööandjate keskliit. Kuigi eelkokkulepped on juba sõlmitud, üritavad osapooled jätta avalikkuse ees muljet, et on mõlemas küsimuses veel eri arvamusel ning ees seisavad tõsised läbirääkimised.Ametiühingujuhid eitavad, et Äripäevani jõudnud info alampalga tõusu ettepanekust ja Altosaare nimetamisest riiklikuks lepitajaks on omavahel seotud ja ka juba otsustatud. Nad nimetavad seda lehmakauplemiseks, millega nemad ei ole nõus.

Riiklik lepitaja on olnud ammune tüliõun. Ametiühingud ja tööandjad ei ole suutnud mõlemale poolele sobiva riikliku lepitaja kandidaadi suhtes kokkuleppele jõuda eelmise aasta veebruarist saadik.  Valitsus tegi toona ülesandeks mõlemale poolele sobiv kandidaat leida kuu aja jooksul. Sellega aga ei saadud hakkama. Seetõttu nimetas valitsus Henn Pärna riikliku lepitaja kohusetäitjaks, tema ametiaeg saab ümber detsembris.“Aga aega selleni on loetud nädalad. See otsus tuleb ära teha,” sõnab tööandjate keskliidu volikogu esimees Enn Veskimägi.Henn Pärna mantlipärijaks pakutud Aimar Altosaar on IRLi poliitik, kes kuulub nn kampsunite leeri ja tegutseb MTÜ Vaba Isamaalise Kodaniku ridades. Veskimäe sõnul on Altosaar hea kandidaat: psühholoogiharidusega ja neutraalne.“Me ei taha, et see (riiklik lepitaja – toim) oleks ametiühingute inimene. Ja ametiühingud ei taha, et see oleks tööandjate inimene. Aga Altosaar on olnud poliitikas ja ta haridus sobib. Seepärast me ta pakkusime,” kirjeldas Veskimägi.Ka Altosaar ise oleks uue ametiga päri. “Ma andsin nõusoleku sellepärast, et mu senine töö ongi olnud suurel määral lepitamine. See roll mulle sobib,” sõnas Altosaar. Samas ütleb ta, et protsessis pole ta asjaosaline, vaid objekt: kokkuleppele peavad jõudma ikkagi ametiühingud ja tööandjad.Ametiühingute keskliidu juhatuse esimees Harri Taliga keeldus oma isiklikku seisukohta Altosaare suhtes väljendamast. Nii ametiühingute volikogu abiesimees Kaia Vask kui ka Taliga viitasid, et küsimus ei ole nende personaalses hoiakus, vaid juhatuse konsensuses.Ametiühingud ja tööandjad kevadsuvel kokkuleppele ei jõudnud, sest tööandjate pakkumisele ütles ametiühingute keskliit ära. Järgmine samm peaks seega tulema ametiühingutelt: kas nõustuda Altosaarega või pakkuda oma kandidaat.Ametiühingute keskliit teatas eelmise nädala esmaspäeval, et esitavad tööandjatele ettepaneku tõsta alampalk 320 eurole ehk 10 protsenti.Küsimusele, miks teema tõstatati just praegu, vastas Taliga, et tegu on tavapärase rütmi taastamisega, millesse majanduskriis pausi sisse tõi.Ametiühingute keskliidu esindajad eitasid, et alampalga ettepanekul on seos riikliku lepitaja valimisega. Nii Vask kui ka Taliga nimetasid kahe teema seostamist lehmakauplemiseks. “Ametiühingute keskliit ei ole seda küll seda mingiks lisatingimuseks seadnud,” sõnas Taliga.

Palgatõusu teema hiline üleskerkimine. Veskimägi pani enda sõnul imestama see, et alampalgast hakati rääkima niivõrd aasta lõpus. Tavaliselt on see jutuks tulnud juba suvel. “Ajakirjanduse kaudu saime teada, et see nõue on 320 eurot. Me ei ole sel teemal arutanud laua taga, nagu traditsiooniliselt on olnud,” märkis Veskimägi.Samas möönis ta, et just alampalga ja riikliku lepitaja teemad on need kaks küsimust, milles osapooled peavad kokku leppima. “Meie ühisosa  ametiühinguga on alampalk ja riiklik lepitaja, see on omavahelise kompromissi küsimus nii ametiühingule kui ka tööandjatele. Kui see kevadel lükati tagasi, siis pärast seda ei ole seda arutanud ei ametiühingud ega meie,” ütles ta lepitaja teema kohta. “Nemad pakkusid meile alampalka, meie pakkusime neile seda. Tuleb kokkuleppekoht leida,” sõnas Veskimägi.

“Ärme rutta sündmustest ette”

Ametiühingute keskliidu juhi  Harri Taliga väitel ei ole alampalga ja riikliku lepitaja küsimus seotud.

Miks just nüüd ettepaneku tegite? Tegelikult on läbi aastate olnud norm, et igal aastal alampalk tõuseb. 2008 oli viimane tõus. Tegemist on tagasipöördumisega normaalse rütmi juurde – et iga aasta alguses alampalk tõuseb. 

Kuidas tööandjad suhtuvad alampalga tõusu? Puht majanduslikult saavad nemadki aru, et madalate palkadega suurt õnne ei ehita. Teisisõnu teema on ikkagi selgelt selles, et madala palga eest ei looda suurt lisandväärtust. Kõik ettevõtjad, kes tulevikku silmas peavad, ajavad ka läbimõeldumat palgapoliitikat.

Kas see 10protsendiline tõus on vastutasuks sellele, et Altosaar saaks ametisse? Seda kuulen esimest korda. Selliste tingimustega siduda on muidugi tõeline lehmakauplemine. Ametiühingute keskliit ei ole seda (palgaküsimust – toim) küll mingi lisatingimusega sidunud.

Altosaart Te toetaksite? Seda otsustab juhatus. Minu toetusest on väga vähe kasu, kui juhatus ei toeta.

Millal ametiühingud selle küsimuse juurde tulevad? Lähiajal. Keskliidu juhatus koguneb kolme nädala pärast, enne seda mingit ametlikku otsust ei pruugi tulla, aga ta ei pruugi tulla ka sellel ajal. Ärme jookse sündmustest ette.

“Tuleb kokkuleppekoht leida”

Tööndjate keskliidu volikogu juht Enn Veskimägi möönis, et kui nemad pakkusid välja sobiva lepitajakandidaadi, siis ametiühingud pakkusid välja sobiva alampalga. 

Äripäeva andmetel on tööandjate keskliit pakkunud riikliku lepitaja kohale Altosaare?  Tegelikult oli meil paari kandidaadi vahel valida. Aga Altosaar on psühholoogi haridusega, mis nagu enim sobis sellesse ametisse. Me oleme korra pakkunud ametiühingu keskliidule seda, Harri Taliga on seda juhatuses arutanud, aga see ei leidnud toetust. See oli kevade poole. Nüüd, sügisel, pole me sel teemal rääkinud. Me ei tea, mis seisus see praegu on.Mis puutub alampalka, siis meil on volikogu, kus me seda Harri ettepanekut arutame.

Kas alampalk ja lepitaja on omavahel seotud teemad?  Kui see kevadel tagasi lükati (kandidaat – toim), siis pärast seda ei ole seda kumbki pool arutanud. Aga aega on mõni nädal. Nemad pakkusid meile alampalka, meie pakkusime neile seda. Tuleb kokkuleppekoht leida.

Hetkel kuum