Ekspedeerijad järgmist aastat ei prognoosi

Iga aasta augustis maht Arumeele sõnul veidi väheneb, nii läks möödunud ja ka sel aastal. “Tänavu oli pisike hirm, et maht ei taastugi, kuid sügiskuud kulgesid paranevas joones,” lisas ta. Oktoobris tegi Schenker Eesti turul mahu kõigi aegade rekordi. “See on muidugi hea märk.”

“Võrreldes 2010. aastaga olid mullused tulemused viletsad, käive küll kasvas, kuid kasumlikkus oli väiksem. Kütuse hind tõusis ja vedajad tahtsid kõrgemat hinda, kui kliendid maksta soovisid. See aasta on parem, näiteks aasta alguses kütus natuke odavnes,” rääkis Alpi Eesti OÜ juhataja Tiit Roosve. Tema kinnitusel mängib kütuse hind ettevõtte majandustulemuses suurt rolli.

Balti Logistika ASi tegevjuhi Joel Timmi sõnul oli 2011. aasta ettevõtte jaoks edukas. “Valitud strateegilised suunad osutusid õigeteks, realiseerus mitu suurt projekti,” lisas ta. Arendati näiteks lennutranspordi- ja laoteenust.

“Ka 2012. aasta tulemustega võib rahule jääda,” märkis Timm. “Oleme küll võrreldes tormilise 2011. aastaga kaotanud mõnevõrra käibes, aga sellegipoolest liigume kindlalt õigel kursil.”

Märkimisväärset ärimahu kasvu Timm praeguse makromajandusliku arengu ja ebakindluse taustal uueks aastaks prognoosida ei julge. “Sihime paremat tulemust, aga oleme rahul, kui säilitame sama taseme kui tänavu. Arengule on kaasa aidanud klientide edu välisturgudel ja sellest tulenev ekspordi suurenemine,” lisas ta.

Aasta 2011 pakkus mõõdukat kasvu ja sellega võis rahule jääda. 2012 algas samuti väikese kasvuga, mis andis lootust, kuid aasta teises pooles on käive ja vedude maht vähenenud, eriti Põhja-Euroopa suunal. See teeb ettevaatlikuks, rääkis Windline OÜ juhatuse liige Jaanus Benjamin.

“2013 tuleb ilmselt keeruline,” lisas ta. Selle põhjus peitub jätkuvas vedude vähenemises ja nende omahinna tõusus.

Ärev maailmamajandus. “Ärevus on igati põhjendatud, sest naabritel Soomes ja Rootsis on majandusolukord pinev,” märkis Arumeel ja lisas, et see kõik mõjutab ka Eesti ekspedeerimisturgu. Küsimus on vaid, millal ja kui suurel määral.

“Suures plaanis mängitakse euroalal ühte mängu ja kõik on ühtlustumas. Eesti on juba Kreekast möödumas,” lausus ta.

Arumeelel on hea meel, et Eesti eksport kasvab ning seejuures eksporitakse järjest kvaliteetsemaid ja nutikamaid tooteid. “Huvitavaid asju tehakse: lumesahad, elektroonika, metalltooted jne,” loetles ta.

Ekspedeerimissektor tunnetab ekspordituru olukorda hästi: kui on kaupa vedada, siis on tööd, ja kui mitte, siis pole.

Muret tekitab Arumeelele veoteenuste ebastabiilne hind. Nimelt on näiteks konteinervedude korraldajatega majanduskriisi algusest peale keeruline pikki ja püsivaid lepinguid sõlmida. Iga päev pakutakse eri hindu. “Käib meeletu karussell. Vähemalt kaks korda kuus üritatakse hindu 30% võrra tõsta. See on paras peavalu,” kirjeldas Arumeel mõistlike hindade otsimise protsessi. Kui osa ettevõtteid ühineks ja suuremaks kasvaks, oleks tema sõnul lootust, et hinnatase stabiliseerub.

Ebatavaliseks on Roosve sõnul muutunud kauba saatmise rütm. Kui tavapäraselt saadeti kuu alguses vähe kaupa ja kuu lõpus palju ning vahepeal kauba hulk sujuvalt kasvas, siis nüüd on see rütm prognoosimatu. “Mõni nädal on saadetisi suures, teine nädal aga väikses koguses. Prognoose on äärmiselt keeruline teha,” ütles Roosve.

Paljud ettevõtted on oma laovarud optimeerinud ja kaupa tellitakse vajadusest lähtuvalt ehk kuidas kliendid ostavad, selgitas ta tagamaid. “Osa ettevõtteid ei hoia üldse enam mingit laojääki.”

Kliendid otsivad parima hinna ja kvaliteedi suhtega vedajaid. “Toimib turumajandus. Tahetakse leida võimalikult madal hind, samas ei tohi kvaliteet vilets olla,” iseloomustas Roosve logistikaturgu.

Uued suunad ja arendus. Alpi Eesti on tekitanud juurde paar uut veosuunda ja kasvatanud sellega iga aasta käivet 4–5%. “Ka saadetiste arv on suurenenud. Järgmiseks aastaks plaanime samuti 5%st kasvu,” ütles Roosve.

Arumeele sõnul käib Schenkeris pidev arendustöö, otsitakse uusi ja efektiivsemaid lahendusi IT-valdkonnas ja mujalgi. Ratsionaliseeritakse nii konteiner- kui ka lennuvedusid.

Schenker avab Jõhvis terminali

Juba 20. detsembril avab Schenker Jõhvis uue terminali. Ettevõtte tegevjuhi Meelis Arumeele sõnul valiti Jõhvi uue terminali asukohaks, kuna see on piirkonna keskus ja võimaldab teenindada kliente Rakverest Narvani. Ühtlasi on seal piirkonna suurim arv ettevõtte kliente.

“Saame korraliku terminali,” märkis ta. Uue hoone rajamise kasuks otsustati, sest kohalikul renditurul puudusid sobivad variandid. Ehitusse investeeriti ligikaudu miljon eurot.

 

Kommentaar

Stabiilse kasvu on toonud oma nišš

Argo Verk, Almaro Trans OÜ juhatuse liigeAlmaro Trans pole klassikaline ekspedeerimisettevõte. Oma niši leidsime juba aastaid tagasi: tegeleme vaid laevapiletite müügiga.Võib öelda, et 2011 oli pärast majanduslangust esimene hea aasta. Tänavu aga läheb veel paremini kui mullu, sest nii käive kui ka kasum on kasvuteel. Kõik numbrid on 5–10% paremad.2013. aasta suhtes olen ettevaatlikult optimistlik: suurt tõusu ei looda, kuid midagi väga halvasti ka pole. Transport on sektor, mis languse korral saab kohe laksu kätte. Kui midagi juhtub, peegeldub see vedudes. Praegu on tulekul aasta lõpu tipp. Uue aasta esimesed kuud on tavapäraselt vaiksed, kuid märtsiks-aprilliks on pilt selgem. Transporti mõjutab suuresti kaubandus, eriti sisetarbimine ja eksport.