Täna Äripäevas kirjutatud kultuuriväärtuse hävimise artiklist lähtuvalt hindas arhitekt Emil Urbel, et olukordades, kus paljud omanikud kokkuleppele ei jõua, peaks omavalitsus omanikele appi tõttama ja mingi perspektiivi andma.
"Konkreetsel juhul on probleem linnaplaneerimisameti võimetuses anda vastuseid Maakri kvartali arengule. Kuna ükski asi ei liigu, ühtegi ettepanekut ei võeta kuulda, ei saada kaubale naabritega kaubale ja siis juhtuvadki sellised asjad," märkis ta.
"Omavalitsus võiks anda mingisuguse perspektiivi, mis juhtuma võiks hakata. Kuna omavalitsus ise ei planeeri, siis ta ootab, et need omanikud annavad lahenduse. Omanikke võib olla 72, nad ei saa kokkuleppele ja siis on selline perspektiivituse tunne ja keegi ei viitsi valvata neid varasid. Selline käegalöömise tunne tuleb. Siin peaks omavalitsus appi tõttama," rääkis Urbel.
Äripäev kirjutas täna Tallinnas Maakri tänaval põlenud kultuuriväärtusest, mis arendajate ja kvartali planeerimisele justkui jalgu on jäänud. Sellest lähtuvalt küsib Äripäev arvamusi, kuidas saaks sellist probleemi lahendada, et kultuuriväärtused säiliks ja arendajad samuti töid jätkata saaksid.
Uus Maa Kinnisvara juhi Jaanus Lauguse hinnangul peaks hoolikalt kaaluma, kuhu mingi objekt sobib ja kuhu mitte, sealhulgas hinnates kultuuriväärtuslikke ehitisi ja piirkondi.
Eesti riigi julgeolek sõltub igaühe panusest ja ka ettevõtetel on oma osa mängida. Tööandjal on võimalik mitmeti kaasa lüüa, näiteks säilitades reservõppekogunemistel osalejate töötasu, pakkudes reservistidele soodustusi, võimaldades vaba aega või kodust töötamise võimalust, kui elukaaslane on õppekogunemisel.