Dow’ koerad on telekomisektorist

Dow’ koerte kasutamisega on sedasi, et mõnikord see toimib, mõnikord mitte, nagu kõigi asjadega investeerimismaailmas. Viimastel aastatel on kõrgema dividenditootlusega aktsiate tõus löönud turgu, kuid Dow’ koertel on olnud ka väga õnnetuid aastaid, näiteks 2008. aasta, kui dividende arvestamata kaotati 41,6 protsenti aktsiate kukkumise näol võrreldes indeksi “kõigest” 33,8protsendise kaotusega. Dow’ koerad on hästi teeninud pikkadel perioodidel. Näiteks SmartMoney toob välja, et Kansase ülikooli andmetel on Dow’ koerad löönud indeksit 1961. aastast 1998. aastani keskmiselt 1,7 protsendipunktiga aastas. Viimasel viieteistkümnel aastal on Dow’ koerad indeksilt pureda saanud kümnel aastal.

Seda laadi investeerimine nagu Dow’ koerte kasutamine on mehaaniline. Investeeringute valimine on vähe aega nõudev ja lihtne. Võetakse 31. detsembri Dow’ tööstuskeskmisesse kuuluvate aktsiate dividenditootluste tabel ja nopitakse sealt 30 aktsiast välja kümme, mille dividenditootlus on kõrge. Aasta alguses ostetakse kümne ettevõtte aktsiaid dollarites võrdsete summade eest ja ongi kõik. Ei mingit piinlemist, et äkki oleks pidanud ostma hoopis seda või teist aktsiat ehk kas ettevõtte kvartalikasum tuleb üle analüütikute ootuste või mitte. Samuti ei tule lasta end häirida mürauudistest, nagu iganädalased tööhõiveraportid.

Aasta lõpus korratakse taas aktsiate valiku protseduuri. Et soosinguta jäänud aktsiad turul muutuvad, tuleb mõni olemasolev aktsia likvideerida, kui see värskesse kümne kõrge dividenditotlusega aktsia sekka ei mahu. Neid aktsiaid, kes on jätkuvalt Dow’ koerte seas, tuleb juurde osta või vähemaks müüa, et investeeringute suurused saaksid võrdsed.

Tavaliselt on investoritel omad kiiksud – ühed aktsiad meeldivad ja teised ei meeldi. Eriti ei meeldi peksupoisid. Viimased võivad suure tõenäosusega sattuda Dow’ koerte sekka. Kui ise investeeringuid valides jääksid sellised dividendimaksjad tõenäoliselt välja, siis Dow’ koerte süsteemi kasutamine aitab sellest puudusest üle saada – see on mehaaniline, emotsioonideta valikuprotsess.

Sellel süsteemil on puudused. Üheks on kindlasti vilets hajutatus. Tegemist on ainult USA ettevõtetega ning nad kipuvad olema tugevasti kaldu kindlate ebasoosingus või hea vaba rahavoo genereerimise võimega sektorite poole. Tavaliselt on nendeks telekomid ja farmaatsia, kuid tänavu kipuvad sinna trügima hulganisti tehnoloogiaaktsiaid.

Väärtusaktsiad paistavad odavad, kui kasutada mõnda suhtarvu, näiteks raamatupidamisväärtuse, kasumi suhet, aktsia hinda või dividenditootlust. Müriaad uuringuid on näidanud tendentsi, et väärtusaktsiad kipuvad pikkadel ajaperioodidel näitama paremat tootlust. Bank of America Merrill Lynchi USA aktsiastrateegia juht Savita Subramanian ütles, et suhtarvude näidud on kõige olulisemad pikaajalise tootluse prognoosijad vastupidiselt kasvuprojektsioonidele või Wall Streeti ostusoovitustele.

Odavatel aktsiatel on ka probleem – nad on sageli kohutavad. Miks muidu lasevad investorid aktsiate hinnad nii madalale langeda? Jaapanlastel on väärtusinvesteerimise kohta üks kasulik mõttetera “Yasukarou, warukarou” ehk mis on odav, võib ka olla halb. Ka Dow’ tööstuskeskmise mõnigi liige on läinud ajaloo vältel pankrotti.

Dividendiaktsiatele on prognoositud helget tulevikku. Beebibuumi põlvkond on pensionile jäämas. See peaks suurendama huvi dividendide saamise vastu, eriti arvestades praeguseid olematuid võlakirjatootlusi ja ülimadalaid hoiuste intressimäärasid.

“Beebibuumi põlvkond jääb paari aastakümne jooksul pensionile. Nad tahavad saada (jooksvat) investeerimistulu, mis tekitab tugeva nõudluse dividende maksvate ettevõtete aktsiate järele,” ütles SamrtMoneyle investeerimisfirma Wisdom Tree analüüsidirektor Jeremy Schwartz.