• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    TÖÖSTUS. Esimene tööaasta iseäranis ohte täis

    Statistika näitab ja tööohutust jälgivad inspektorid kinnitavad, et lõviosa tööõnnetustest juhtub uuele ametikohale asunud töötajatega esimesel aastal. Numbrid räägivad selges keeles, et esimesel tööaastal leiab aset kaks korda rohkem raskeid tööõnnetusi kui teisel tööaastal.

    Üldse juhtub esimesel aastal kolmandik registreeritud rasketest tööõnnetustest. Sealjuures ei ole õnnetuste toimumine eriti seotud vanusega – õnnetustesse satub nii noori, kelle puhul tegemist esimese töökohaga, aga ka vanemaid, kel töökogemus mõne teise tööandja juures olemas.
    Tööõnnetuste põhjusteks võivad Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri Eesti esindaja Andres Kraasi hinnangul olla puudulik ohutusalane instrueerimine, tähelepanematus ja asjaolu, et uues töökohas ei taju inimene varitsevaid ohuallikaid adekvaatselt.
    Suur tõestamisvajadus teeb ettevaatamatuks. Tööinspektsiooni töökeskkonna osakonna juhataja Rein Reisbergi sõnul võib järelevalve käigus analüüsitud andmete põhjal öelda, et väga palju õnnetusi toimub uute töötajatega. Seejuures ei pea ta silmas noori töötajaid, õnnetused pole seotud niivõrd töötaja vanuse, vaid just töökoha vahetusega, uue töökeskkonnaga.
    “Üks oluline riskigrupp on noored mitte-eestlastest töötajad, kes püüavad olla üliagarad, aga muutuvad kiirustades ettevaatamatuks,” selgitas Reisberg. “Tööturul oma konkurentsivõimet tunnetavad inimesed ei kipu ennast üliagaralt tõestama, nad on tasakaalukamad ja satuvad ka harvemini ohtu.”
    Tüüpilise näitena toob ta välja ühe tänavuse tööõnnetuse – 49aastane töötaja läks saekaatris inertsist pöörleva lõikeketta vastu ja vigastas raskelt kätt. Kõik see juhtus tema kuuendal töötunnil.
    Reisberg rääkis, kuidas tööinspektorid tegid hiljaaegu kontrollkäike gümnaasiumide tööõpetuse tundidesse. Tema sõnul lonkas ohutustehnika mõnes koolis kahte jalga, näiteks olid kasutusel traadiga parandatud kaitseprillid, mis kasutajal ninalgi ei püsinud.
    “Sellisel moel tekkib noortes tõrge kaitsevahendite kasutamise vastu ja süvenevad väärad hoiakud. Hiljem tööl ollakse justkui uhked, et ei kasuta töökaitsevahendeid,” tõdes Reisberg.
    Suurim oht peitub tootmises. VKG töökeskkonnajuht Viktoria Viira märkis, et uute töötajatega viib töökeskkonnaspetsialist alati läbi eraldi juhendamise.
    “Uus töötaja saab esmase juhendamise otse töökohal, kus ta oma tööülesandeid täitma hakkab, “ selgitas Viira. “Uus töötaja lubatakse iseseisvalt tööle üksnes peale eksami sooritamist. Esialgu teostab ta töid koos juhendajaga. Lisaks, korraldatakse iga poole aasta tagant igale töötajale perioodiline juhendamine.”
    Tänavu on VKG kaevandusettevõttes toimunud neli rasket ja üks kerge tööõnnetus. Suurimad ohud on Viktoria Viira sõnul seotud tootmisega. Kaevanduses aga on allmaatöö juba iseenesest ohtlik tegevus, kus varitseb varinguoht, tuleb tegeleda lõhketöödega, lagede toestamise ja lahtitoestamisega, kaasnevad ka tolmu ja müraga seonduvad riskid.
    “Igas VKG ettevõttes on kujundatud töökeskkonnastruktuur, määratud töökeskkonnaspetsialist ja -volinikud,” rääkis Viira. “Töökeskkonna riskianalüüsiga selgitatakse välja isikukaitsevahendite vajadus ning soetakse töötajatele sobivad ja mugavad vahendid.
    Ettevõtetes on kasutusel erinevaid meetodeid, kuidas ohutusalast väljaõpet korraldada. Üks, mis peaks neid kõiki iseloomustama, on süsteemsus –alustada tuleb A-st ja O-st ning jõuda välja spetsiifilise seadmeohutuse tutvustamiseni.
    Elvas asuva elektroonikaettevõtte ASi Enics Eesti töökeskkonnaspetsialist Erki Lind kirjeldas, et uute töötajate koolitusprogramm algab neljapäevasest töö tutvustamisest, mil uus töötaja palka veel ei saa ja temaga pole ka töölepingut sõlmitud. Juhendajaga koos käiakse läbi terve tehas, tutvustatakse tootmise loogikat, õpitakse tundma komponente, käsijootmise teooriat ja töövahendeid. Seejärel tuleb töölesoovijal teha eksam ja kui ta selle edukalt sooritab, sõlmitakse temaga tööleping.
    Eksami sooritanutega viiakse läbi terve päev  vältav lisakoolitus, kus tutvustatakse juba Enicsi töökeskkonna spetsiifikat – ergonoomikast antistaatilise töökeskkonnani. Siis algab uue töötaja sisseelamisperiood, mis vältab üldjuhul kogu katseaja, seega siis kuni neli kuud, millest esimesed kaks nädalat tuleb töötada konkreetse juhendaja  käe all. Järgneb kaks nädalat iseseisvat töötamist, siis tehakse kokkuvõtteid. Kogu ettevalmistusperioodi vältel peetakse uue töötaja personaalset juhendamispäevikut. Kui asjad pole päris ootuspärased, vesteldakse uue töötajaga põhjalikult ning järgneb uus juhendamisperiood.
    “Need ajad, mida keegi ja kui palju peab ettevalmistuseks tegema, sõltuvad töötajast,” selgitas Erki Lind. “Kes on ikka n-ö teravam pliiats, saab ka kiiremini iseseisvale tööle.”
    Töötaja peab ka ise hoolas olema. Praeguseks on Enics Eesti korraldanud 9 uute töötajate sisseelamise programmi, mille suure kaadrivoolavusega ettevõttes on läbinud 150 inimest. Läbimõeldud tegutsemise tulemus on, et 600 töötajaga tehases ei toimunud mullu ühtki rasket õnnetust. Tänavu on olnud kuus kerget õnnetust, neist kahes said kannatada uued töötajad.
    “Inimene peaks ikkagi ka ise enda eest hoolitsema. Kõige eest ei oska hoiatadagi,” märkis Erki Lind. “Näiteks oli meil mõne aasta eest tööõnnetus, kui inimene sobras sahtlis, vaatamata sahtli sisse, ja lõikas endale plekitükiga näppu.”
    Ta kinnitas, et mõistlik on uute töötajatega juba alguses põhjalikult tegeleda, sest pole ju ettevõtte huvides, kui uus inimene läheb kohe pärast tööleasumist õnnetusse sattudes haiguslehele.
     
    Tasub teada
    Puidutööstuses enim probleeme
    Tööõnnetus on töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööülesannet täites, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal ning on põhjuslikus seoses töö või töökeskkonnaga.enim tööõnnetusi on juba kolmandat aastat politsei, päästeameti ja vanglate töötajate ning rahuvalvajatega.Töötlevas tööstuses oli mullu 100 000 töötaja kohta arvestatuna enim tööõnnetusi puidutööstuses (2006), toiduainetööstuses (1471) ning paberitootmises (1189).Sagedasemad tööõnnetused on kõrgelt kukkumine, kontrolli kaotamine seadme või teisaldatava objekti üle ning jäämine libiseva, kukkuva või variseva objekti alla.
     
    Kommentaar
    Teadmatus võib kurvalt lõppeda
    Rein Reisberg, tööinspektsiooni töökeskkonna osakonna juhtÜle poolte inspektsiooni uuritud tööõnnetuste põhjuseks on ebapiisav väljaõpe, kuigi tööandjad ise hindavad  seda põhjusena vaid 13% juhtudest. Õnnetuste vältimiseks tuleks juhtida töötaja tähelepanu sellele, kui ta midagi valesti teeb. See ei pruugi olla hoolimatus, vaid hoopis teadmatus. Ärge arvake, et uus kolleeg niikuinii teab, kuidas tervist kahjustamata töötada.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Kalev Kaljuste: pöörame pilgud (ka) Rootsi!
Pärnus tegutseb palju Soome ettevõtjaid, kuid minu arvates tuleks alustada Pärnu linna kui ühe parima elukeskkonna ja atraktiivse ettevõtluskeskkonna turundamist ka Rootsi suunal, kirjutab sotsiaaldemokraatliku erakonna esinumber kohalikel valimistel Pärnus Kalev Kaljuste vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Pärnus tegutseb palju Soome ettevõtjaid, kuid minu arvates tuleks alustada Pärnu linna kui ühe parima elukeskkonna ja atraktiivse ettevõtluskeskkonna turundamist ka Rootsi suunal, kirjutab sotsiaaldemokraatliku erakonna esinumber kohalikel valimistel Pärnus Kalev Kaljuste vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Ignitis ja Šiauliu vedasid Balti börse allapoole
Tallinna börsiindeks langes täna 0,4 protsenti, 1939,5 punktini. Balti börsiindeks kukkus aga 0,9 protsenti ja lõpetas päeva 1557,1 punktil.
Tallinna börsiindeks langes täna 0,4 protsenti, 1939,5 punktini. Balti börsiindeks kukkus aga 0,9 protsenti ja lõpetas päeva 1557,1 punktil.
Looduskivi on nägus ja vastupidav naturaalne materjal
Meie planeedi 15–70 km paksune tahke välimine maakoorekiht koosneb erinevatest kivimitest. Inimene on aastatuhandete jooksul õppinud neid kivimeid oma hüvanguks kasutama ning neid ehitus- ja viimistlusmaterjaliks vormima.
Meie planeedi 15–70 km paksune tahke välimine maakoorekiht koosneb erinevatest kivimitest. Inimene on aastatuhandete jooksul õppinud neid kivimeid oma hüvanguks kasutama ning neid ehitus- ja viimistlusmaterjaliks vormima.
Enefit Green võib täna avaldada uudise börsile mineku kohta
Eesti Energia kontserni kuuluv taastuvaenergiaettevõte Enefit Green korraldab täna kell 11 pressikonverentsi, kus tahab jagada ettevõtte hetkeseisu ja arenguplaane.
Eesti Energia kontserni kuuluv taastuvaenergiaettevõte Enefit Green korraldab täna kell 11 pressikonverentsi, kus tahab jagada ettevõtte hetkeseisu ja arenguplaane.