Eesti oodatust aeglasem ning Läti kiire majanduskasv võib lõunanaabrid meist rikkamaks teha.
Väiksem SKP inimese kohta oli Bosnia ja Hertsegoviinal (28% ELi keskmisest) ja suurim Luksemburgil (271% ELi keskmisest).
Eurostat prognoosib Eesti selle aasta SKPks jooksevhindades 18 miljardit eurot (mullu 17 miljardit), Lätile 23,4 miljardit (mullu 22,25 miljardit) ja Leedule 34,7 miljardit (mullu 32,8 miljardit eurot).
Läti kiirem majanduskasv ja rahvaarvu vähenemine võivad olla peamisteks põhjusteks, miks Eesti SKP elaniku kohta võib Läti omale õige pea alla jääda.
Eurostat arvestas ka tegelikku eratarbimist inimese kohta, mis peegeldab paremini kodumajapidamiste olukorda. Leedus moodustas see 74% (mullu 66%), Eestis 59% (mullu 57%) ja Lätis 61% (mullu 56%) euroliidu keskmisest.