Swed: SKP kasv jääb tänavu oluliselt alla aprillis prognoositule

Tegevusalade kogulisandväärtus kasvas aastases võrdluses 2%, mis tähendab Swedbanki peaökonomisti kinnitusel seda, et neto-tootemaksude – milles peamise osa moodustavad käibemaks ja aktsiisid – panus SKP kasvu oli negatiivne.

"Nii nagu esimeses kvartalis panustasid majanduskasvu enim töötlev tööstus ja sisekaubandus ning kasvu vähendas enim veonduse ja laonduse tegevusala lisandväärtuse vähenemine. Ehituse nominaalkasv oli küll positiivne, kuid kuna ehitushinnad on käesoleval aastal kasvanud, jäi ehituse reaalkasv teises kvartalis esialgsete hinnangute järgi kergesse langusse," märkis Mertsina. Esimeses kvartalis langes ehitus 8%.

Tema sõnul on positiivne, et töötleva tööstuse lisandväärtuse kasv toetub olulisel määral ekspordile. Töötleva tööstuse toodangust müüdi välisturule 71%. "Jätkuvalt panustavad nii töötleva tööstuse lisandväärtuse, kui ka kaupade ekspordi kasvu elektroonika ja optikaseadmed. Viimasel kolmel kvartalil on elektroonika ja optikaseadmete tegevusala lisandväärtuse panus SKP kasvu olnud 0,6 protsendipunkti," selgitas Mertsina.

Töötleva tööstuse tootlikkus on Swedbanki peaökonomisti kinnitusel viimastel kvartalitel tasapisi paranenud ning koos sellega on aeglustunud ka tööjõu ühikukulu kasv. See on omakorda parandanud võimalusi töötleva tööstuse ettevõtete kulupõhise konkurentsivõime paranemiseks.

Hulgi- ja jaekaubanduse tegevusala lisandväärtuse kasv on Mertsina sõnul üsna tugevas korrelatsioonis eratarbimise kasvuga. Esimeses kvartalis kasvas eratarbimine 3,6%. Kaubanduse tegevusala kasv näitab esialgsete arvestuste järgi, et teises kvartalis eratarbimise mõõdukas kasv jätkus, lisas ta.

Finantssektori arvestusteks kasutatavad pankade netointressitulud olid nominaalarvestuses neljandat kvartalit järjest languses, kuid teenustasutulude kasv kiirenes oluliselt, märkis Mertsina.

"Arvestades meie peamiste kaubanduspartnerite jätkuvalt nõrka nõudlust, on Eesti kaupade eksport kasvanud käesoleva aasta esimesel poolaastal tublisti, esimeses kvartalis 7,7% ja kiirhinnangu järgi teises 8%," lisas ta.

"Samas on kasvu tehniliselt ülespoole kergitanud rahvamajanduse arvestustesse tehtav eelmise aastaga võrreldes väiksem korrektsioon kütustega. Samuti tuleb arvestada elektroonikaseadmete ekspordi suurt mõju. Kui esimeses kvartalis ületas kaupade ekspordi kasv importi, siis teises kvartalis oli vastupidi. Seega võib eeldada, et teises kvartalis netoekspordi panus SKP kasvu vähenes," märkis Mertsina.

Swedbanki peaökonomisti kinnitusel on eurotsooni ostujuhtide koondindeks (PMI) mitmendat kuud järjest tõsunud. Töötleva tööstuse PMI kerkis juulis üle 50 ning jõudis viimase kahe aasta kõrgema tasemeni, mis annab märku euroala majandusväljavaadete paranemisest.

"Samas on Venemaa majanduskasvu oluliselt allapoole ning Soome majanduslanguse prognoosi veelgi negatiivsemaks korrigeeritud," lisas Tõnu Mertsina.