Eesti olulisemate kaubanduspartnerite nõrkus pärssis välisnõudluse ja seeläbi sisemajanduse koguprodukti kasvu, ütles Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja.
Teises kvartalis kasvas Eesti majandus aastavõrdluses 1,3% ning kvartalivõrdluses sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritult 0,1%. Ehkki esimese kvartaliga võrreldes majanduskasv kiirenes, oli see tagasihoidlikum kui juunis prognoositud.
Aeglase majanduskasvu taga on Oja sõnul välisnõudlus, mille paranemine kulgeb visalt, sest Eesti peamiste kaubanduspartnerite hulka kuuluvate Soome, Rootsi ja Venemaa majanduskasv on olnud tagasihoidlik.
"Kuigi väliskeskkonnas on kasv seni jäänud nõrgaks, on arenenud riikide majandusnäitajad hakanud üldjoontes paranema. USA majanduskasv kiirenes teises kvartalis ning oli oodatust parem. Euroopa Liidu riikide majandususaldusindeks on püsinud küll allpool pikaajalist keskmist, kuid on viimastel kuudel kiiresti paranenud," märkis ta. See viitab Oja sõnul Euroopa majanduse järk-järgulisele tervenemisele.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seni majandust toetanud tarbimise ja investeeringute kasv on esimesel poolaastal aeglustunud. "Üks investeeringute kasvu aeglustumise põhjusi on kvoodiraha eest tehtavate investeeringute vähenemine. Teiseks on paljude tööstusettevõtete tootmisvõimsus olnud juba mõnda aega alarakendatud, mistõttu laienemisplaane on tõenäoliselt ootele pandud. Kui välisnõudlus taastub, suureneb vajadus tootmise laiendamise järele. Laienemisplaane toetavad madalad intressimäärad, mis soodustavad investeeringute tegemist," selgitas Kaspar Oja.
Eesti Panga juunis avaldatud prognoosi kohaselt kujuneb 2013. aasta majanduskasvuks 2%.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!