Suuremad Eesti tootmisettevõtted kasutavad mitut logistikaettevõtet ning partnerite ringi muudetakse harva. Selgub, et truudus on voorus - omavaheline koostöö kestab aastaid ning üheskoos leitakse parim lahendus uuendustele.
Äripäev uuris Eesti tuntud tootmisettevõtete Kalevi, Fenestra, Premia Foodsi ja Baltika käest, kui mitut logistikapartnerit nad kasutavad. Selgus, et arv jääb reeglina viie ja kümne vahele.
Koostööpartner on valitud reeglina konkursi kaudu. Premia Foodsi puhul on pikaajalised logistikapartnerid paika loksutanud aeg ja traditsioonid.
"Kuna külmkaubalogistika ja eriti jäätis on küllaltki spetsiifiline valdkond, siis on partnerite valik samuti üsnagi piiratud ning paljuski kujunenud nii-öelda ajalooliselt oma valdkonnas tugevate ettevõtete hulgast, seda just Eestisisese logistika puhul," selgitas Premia Foodsi logistikadirektor Marko Loos.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Pikaajalist koostööd ja traditsioone rõhutab ka AS-i Kalev operatsioonide direktor Tarmo Virkus. "Partnerite puhul on kõige olulisem usaldusväärsus, aga ka initsiatiivikus, mida partner näitab üles tavapärasest erinevate või mõneti ootamatute olukordade lahendamisel," ütles ta. Virkus sedastas, et olulised on ka pikaajalised koostöösuhted, mille puhul partner tunneb ettevõtte spetsiifikat ja kõiki rutiine väga hästi ega vaja pidevat juhendamist.
Fenestra ostuspetsialist-logistik Margot Männard lausus, et nende ettevõtte puhul pole ühtset konkurssi kuulutatud. "Probleeme on olnud teenuse kvaliteediga ning seetõttu oleme otsinud uusi partnereid. Mõningad pakkujad pole jõudnud kaugemale katsetuse faasist, kuna teenus pole sobiva kvaliteediga," rääkis ta ning lisas, et näiteks on olnud probleeme tarnete hilinemisega.
Arv kõikuv
Ühest vastust, kas logistikapartnerite arv on kasvanud või kahanenud, ettevõtete käest saada ei õnnestunud. Suuresti sõltub see iga firma spetsiifikast - mitmed ettevõtted on muutnud oma logistikaskeeme, samuti on muutunud tarnemahud.
"Lisapartnerite vajadus sõltub logistilise lahenduse vajadusest, hanke- või sihtturust," märkis Baltika tarneahela juht Ingrid Kormik.
Virkus sõnas see-eest, et partnerite arv on ajas vähenenud, kuna varem toimis ettevõtte logistikasüsteem teistel alustel.
Ühest ei piisa
Üks, mis on kindel, on aga see, et impordil, ekspordil ja Eesti-sisestel vedudel ühest partnerist ei piisa. Peamise põhjusena toovad nad välja, et ettevõtted on reeglina spetsialiseerunud kindlat tüüpi vedudele ega paku täispaketti.
Artikkel jätkub pärast reklaami
"Samuti ahelas riskide maandamist silmas pidades pole mõistlik kogu ettevõtte logistikat ühele partnerile anda. Baltika puhul peab partner hakkama saama nii kasti- kui ka rippkauba haldamisega läbi kogu ahela," selgitas Kormik.
Lisaks väiksemale riskile tõi Loos välja ka majandusliku aspekti. "Majanduslikult mõistlik on kindlasti kombineerida eri valdkondade parimaid pakkujaid- see tagab parima hinna ning parema positsiooni läbirääkimistel," lausus ta. Loos lisas, et samuti on üsna levinud praktika, kus toote valmistajafirma korraldab ise transpordi - sageli on suurtel tootjatel võimalik osta transporditeenuseid parema hinnaga kui seda kohapealt saada oleks võimalik. Ta märkis siiski, et siinkohal mängib rolli ka toote enda spetsiifika - toidukaupade logistika ning eriti eritemperatuuri nõudvate kaupade puhul on valikuvõimalused teised kui tööstuskaupade puhul.
Fenestra ostuspetsialist-logistik Margot Männard sõnas, et ilmvõimatu pole kasutada ka üht logistikapartnerit, kuid selline olukord tuleks ilmselt kõne alla üksnes siis, kui ekspordi- ja imporditurg on ühes või kahes riigis. "Kui on ainult üks partner, peaks siiski olema kursis teiste pakkujatega, et probleemide korral leida kiiresti teine lahendus," soovitas ta.
Temaga nõustus DB Schenker müügi- ja turundusdirektor Kristo Vrager, kes märkis, et Eestis on siiski täiesti võimalik leida logistikapartner, kes suudab lahendada one-stop-shopping põhimõtetel ettevõtte erinevad või hoopis erilised logistilised vajadused. One-stop-shopping tähendab, et kogu logistikaahel käib ühe ettevõtte kaudu.
Alternatiivid on teretulnud
Kuigi Äripäeva küsitud ettevõtted kasutavad juba aastaid kindlaid logistikapartnereid, hoitakse alati silmad ja kõrvad lahti.
Lepinguid vaadatakse reeglina üle kord aastas. Üldiselt rõhutavad logistikajuhid, et kuna välja on kujunenud kindlad koostööpartnerid, siis väga sageli lepinguid üle ei vaadata.
Juhul kui aga peaks tekkima vajandus uue koostööpartneri järele, siis ennekõike arvestatakse ettevõtte varasema kogemustepagasiga.
Artikkel jätkub pärast reklaami
"Kõige odavam hind ei tähenda reeglina parimat teenust ja võib tuua kaasa hoopis olulise hinnatõusu aasta või paari pärast," rõhutas Loos.
Virkus märkis, et Kalev võtab alternatiivseid pakkumisi näiteks siis, kui tekib vajadus uue veosuuna järele.
Tasub teada
Mida võiks endalt küsida, kui logistikapartnerit otsida?
Äripäevaga vestelnud ettevõtted soovitavad logistikapartneri valimisel silmas ja meeles pidada järgmisi küsimusi:
Kas logistikapartneri pakutavad teenused ja ulatus vastavad minu ettevõtte vajadustele?
Kas logistikapartner omab piisavalt kompetentse ja on usaldusväärne?
Kas mulle pakutavad koostöötingimused, seal hulgas hind ja maksetingimused, sobivad minu ettevõtte strateegiliste eesmärkidega?
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kas minu tooted või näiteks klientide geograafilised asukohad vajavad kindlasti oma logistikaahelat või on otstarbekam see teenusena sisse osta?
Milline on pakkumist tegeva ettevõtte taust - kuidas on ta koostöö laabunud seniste klientidega?
Milline on potentsiaalse partneri professionaalsus - kas ta pakub lihtsalt rendile autot koos juhiga või oskab kombineerida oma partnerite vajadusi ning teha ettepanekuid mõlema poole efektiivsuse parandamiseks?
Mida tasuks teenuse pakkumise otsimisel vältida?
Odavam pole alati parim
Odav pole ka alati halvim - lisaks hinnale mängivad rolli veel mitmed tegurid, näiteks firma kogemustepagas ning tegevusajalugu
Teenuse pakkuja otsimisel ei tasuks kiirustada