TÖÖSTUS. Jäätmete põletamine annab tõhusama energia

Läinud aasta detsembris jõudis lõpule kaks aastat väldanud elektrijaama jäätmepõletusploki ehitamine, praeguseks on tehnoloogia paika häälestatud ja esimesed proovipõletamised toimunud. Iru elektrijaama arendusjuht Urmo Heinam märkis, et kuigi esialgu oli jaama ametlik käivitamine planeeritud märtsikuusse, siis tõenäoliselt jõutakse ettevalmistustega jaanuaris ühele poole.

Iru jäätmeploki elektritoodang hakkab moodustama 1–2% kogu Eesti elektritarbimisest. Kas hind ka tarbijate jaoks alla läheb, sõltub aga mitte soojuselektrijaamast, vaid konkreetsete piirkondade soojamüüjast.

Ahju läheb pool Eestis tekkivast prügist. Kui praegu jääb Eestis sorteerimisest üle ja ladestatakse prügilatesse ligemale 400 000 tonni segaolmejäätmeid aastas, siis jäätmeploki valmimise järel hakatakse igal aastal energia tootmiseks taaskasutama 220 000 tonni prügi.

Iru elektrijaama jäätmete põletuse tehnoloogia on omapärane selle poolest, et ahju lähevad jäätmed n-ö ehedal kujul, eraldi neid ei töödelda.   Irus põletatavast prügist on võimalik kätte saada 75% ulatuses energiat, 25% jääb tuhana üle ja rändab spetsiaalsesse prügilasse.

Urmo Heinami hinnangul peaks prügi äraandmise nn väravatasu elektrijaamas kujunema umbes kaks korda odavamaks prügilas küsitavast tasust – Tallinna Prügilas on see praegu 40–55 eurot tonn, elektrijaamas aga jääb tonni jäätmete vastuvõtmise eest küsitav tasu jääb 25 euro piiresse.

“Kuna siinses piirkonnas on olemas püsiv tarbijaskond, siis on mõistlik toota koos elektrit ja soojust. Ja jäätmeid kütusena kasutades on seda kindlasti odavam teha kui maagaasi põletades,” selgitas Heinam. “Elektri tootmine maagaasist pole praegusel ajal enam konkurentsivõimeline. Jäätmete vastuvõtmise eest saame küsida vähem raha kui prügilad, aga päris tasuta ei saa seda siiski teha.”

Heinami sõnul pole jaamal vajadust hakata jäätmekütust ostma, vajaliku prügikoguse peaks tema hinnangul tagama just prügilatest madalam vastuvõtuhind. Praegune leping Tallinna linnavalitsusega garanteerib Iru elektrijaamale kolmandiku pealinnas tekkivast prügist lähema kahe aasta jooksul.

Iru jäätmeenergiaplokk ei välista jäätmete kodust sorteerimist ja liigiti kogumist. Eraldi kogutud pakendid, paber ja biolagunevad jäätmed suunatakse endiselt taaskasutusse. Ladestuspaigad aga saavad kasutada jäätmeploki tuhka prügilate sulgemiseks. Heinam märkis, et praeguseks on juba mitu prügilat ilmutanud huvi tuha saamise vastu. Tuha puhul on tegemist sisuliselt erinevate sooladega, mis saadetakse ümbertöötlemisele Soome.

Elektrijaama juures eraldi prügi ladestusplatsi pole, jaamale vajalikku strateegilist prügivaru hoitakse Väätsa prügilas.

Konkurent peab riski ülemäära kõrgeks. Iru elektrijaama lähistel Väos asuva OÜ Tallinna Elektrijaam juhatuse esimees Andres Taukar ütles, et jaam kasutab praegu kütteks hakkepuitu, mõnda aega tagasi plaanis olnud jäätmete põletamist lähiajal siiski ei rakendata.

“Otsustasime, et meie nii suuri riske võtma ei hakka, sest kuigi ka meil kasutusel olev tehnoloogia võimaldaks jäätmeid põletada, kaasneksid sellega suured investeeringud suitsugaaside puhastamise tehnoloogia soetamiseks,” põhjendas Taukar jäätmekütuse kasutamise plaani kalevi alla panekut. “Praegusi ladestushindu ja head hakkepuidu kättesaadavust arvestades ei kuulu jäätmete põletamise arendamine Tallinna Elektrijaama äriplaani.”

Ta lisas, et kuigi jäätmekütus tuleks jaamale puidust odavamalt kätte, ei kaalu see siiski üles seadmete kohandamiseks ja keskkonnanõuete täitmiseks vajaminevat kulu. Pealegi suudab juba ainuüksi Iru elektrijaam põletada umbes poole Eestimaal tekkivast jäätmekogusest, kahele jaamale ei jätkuks sõna otseses mõttes prügi, mida ahju ajada.

Jäätmekütuse tehast rajava ASi Ragns-Sells ärijuht Agu Remmelg nentis, et uute taaskasutustehnoloogiate rakendamise järel on jäätmete prügilasse ladestamine oluliselt vähenenud, Ragn-Sellsi puhul näiteks läheb prügimäele praegu juba alla 40% käideldavatest jäätmetest. Aasta tagasi ulatus see näitaja veel üle 60%.

“Jäätmete põletamine ja muul viisil taaskasutamine viib selleni, et prügilasse minevate jäätmete osakaal kahaneb nullilähedaseks,” nentis Remmelg. “Energiakasutus on ladestamisele arvestatav alternatiiv, olmejäätmed hakkavad kogu Eestist üha enam Tallinna suunduma ja vajadus ladestamise järele kahaneb peagi drastiliselt.”

Ragn-Sellsi toodetud jäätmekütust kasutab praegu Kunda Nodic Tsement, kus kasutusel olev tehnoloogia on keskkonnasõbralik – põlemisel tekkiv tuhk läheb tsemendi koostisse, mistõttu ülejääke tekib väga vähe. Tsemenditehas on muide valmis põletama jäätmetest tehtud kütust üksjagu rohkem, kui Ragn-Sells toota jõuab.

Remmelga hinnangul pole võimatu, kui tulevikus peab meie katlamajade jäätmenälja rahuldamiseks hakkama jäätmeid piiri tagant sisse vedama. Sellega seoses tekib reaalne oht, et jäätmete sorteerimine muutub mõttetuks. Selle vältimiseks peaks riik Remmelga sõnul oma regulatsioonidega sekkuma, näiteks maksustama kõrgemalt sorteerimata segaolmejäätmete kogumise.

Puhastusseadmed välistavad õhu saastamise

Jäätmepõletusploki korstnast suitsugaasidega väljuvad saasteained mõjutavad Iru elektrijaama lähiümbruse saastetaset minimaalselt. Iru elektrijaama arendusjuht Urmo Heinam kinnitas, et piirkonna maalähedase õhukihi summaarne saastetase ei hakka ületama lubatud norme.Tänu  võimsatele puhastusseadmetele on jäätmeploki mõju keskkonnale väiksem kui sama energiavõimsusega bioküttel töötaval koostootmisjaamal, Narva maanteel sõitvatel veoautodel ning paarikümnel ahjuküttega eramul.Kui võtta arvesse prügilas olmejäätmete lagunemisel vabanev metaan, on jäätmepõletusel tekkivate kasvuhoonegaaside mõju keskkonnale mitu korda väiksem.Eralduvate gaaside vastavuse keskkonnanõuetele tagab põlemisgaaside poolkuiv puhastamine. Märgpuhastusega võrreldes võimaldab see hoida minimaalsena ka veevõttu Pirita jõest ja heitvee teket.Õhkuheitenormide ületamist välistab ka moodne online-seiresüsteem, mis võimaldab igal ajal teada saada ning riiklikul järelevalvel kontrollida keskkonda suunatavate heitmete kogust.Õhusaastet vähendatakse kahes põhilises etapis – esmalt põlemiskoldes ning seejärel  suitsugaaside puhastamisega. Esimene seisneb põlemisprotsessi optimeerimises koldes ja lämmastikoksiidide vähendamises ammoniaagi vesilahuse sissepritsimisega  põlemiskoldesse. Edasine suitsugaasipuhastus raskmetallidest, dioksiinidest, väävlist jm toimub aktiivsöe ja kustutamata lubja pihustamisel suitsugaasidesse protsessi eri etappides.

 

Mis on mis

Jäätmete põletamine

Iru SEJ jäätmeploki nimivõimsus on 17 MW.Aastas ollakse valmis vastu võtma kuni 220 000 tonni jäätmeid.Ühes tonnis prügis sisaldub üldjuhul rohkem energiat kui tonnis põlevkivis – jäätmetes vastavalt 8–14 MJ/kg, põlevkivis 8–10 MJ/kg.Põletusploki süda on vertikaalne restkoldega katel, milles või põletada segajäätmeid, hakkepuitu jm biomassi ning jäätmetest valmistatud kütust.Aastas suudab jaam toota 330 GW/h soojust ja 136 GW/h elektrit.Kasutades prügi energia tootmiseks, jätab Iru elektrijaam aastas kasutamata 70 miljonit m3 maagaasi.Uus jäätmeplokk hakkab prügist energiat tootma kõrge kasuteguriga – 85% jäätmetes sisalduvast energiast muundutakse elektriks ja soojuseks.

Allikas: Eesti Energia