Uued kapitalistid tulevad nutikast ettevõtlusest

Rikkus koondub. Positiivne on see, et Äripäeva rikaste TOPis domineerivad eestlased ning nende rikkus kasvab ja kontsentreerub. Kapitalismi arenguks ongi varanduse (kapitali) teatud kontsentratsioon paratamatu. Nii on see olnud kõikides riikides. Ainuüksi sada kõige rikkamat Eesti kapitalisti kontrollib 5,4 miljardi euro suurust kapitali. Võrreldes seda numbrit näiteks riigieelarve mahu või SKPga, tuleb nentida, et Eesti kontekstis on tegemist nimetamisväärselt suure kapitaliga, mille õigel rakendamisel tavapärases äritegevuses oleks võimalik luua uusi väärtusi vähemalt poole miljardi euro eest aastas.

Torkab silma, et rikaste seas on võimsalt esirinnas traditsiooniliste majandusharude (kinnisvara, kaubandus, tööstus, ehitus, transport, finantsid) kapitalistid. Paljud neist on algkapitali teeninud 1990. aastate erastamiste käigus. Väga tagasihoidlik on IT, kõrgtehnoloogia ja teiste teadusmahukate ettevõtluste esindatus, kus luuakse traditsiooniliste majandusharudega võrreldes selgelt suuremat lisaväärtust. Näiteks IT-kapitaliste on rikaste TOPi esimeses sajas vaid neli. Marginaalne on ka naisettevõtjate osakaal, esisajas on neid vaid kaks. Suhteliselt väikesearvuline on ka välismaalastest ettevõtjate seltskond.

Mida teha, et meie rahvuslik kapitalism oleks tugevam ja laiapõhjalisem? Üldretsept on lihtne – mida rohkem eestimaist ettevõtlust, seda rohkem rikkust, seda tugevam ja laiapõhjalisem on meie rahvuslik kapitalism. Rahvusliku kapitali reaalne kasv saab tulla vaid meie enda ettevõtlusest.

Tulevik on IKT-sektoris. Tähtis on nii kodumaise kapitali suurendamine kui ka selle kindlustamine, et areenile astuks uus ettevõtjate põlvkond. Meil oleks hästi läinud, kui praegused kapitalistid suudaksid oma jõukust käesoleval kümnendil vähemalt kahekordistada ning 2020. aasta Eesti rikaste TOPis moodustaksid viiendiku nn nutika ettevõtluse (IKT, bio – ja geenitehnoloogia, robootika jms) esindajad. Just jõuline panustamine teadusmahukasse ja kõrget lisaväärtust tootvasse ettevõtlusesse peab olema prioriteediks meie ettevõtluse arendamisel.

Hea tulevikumudel on IKT-sektori näol olemas. Seal on praegu hõivatud 17 000 inimest, mis moodustab vaid 2,5% tööjõust, kuid ometi suudetakse seal luua tervelt 10% Eesti SKPst. Võrreldes traditsiooniliste majandusharudega on tootlikkus seal neli kuni viis korda suurem, millega kaasneb kaks kuni kolm korda kõrgem palgatase. Teatavasti luuakse Eesti majanduses praegu ühe töötunniga väärtust vaid 11 euro eest, samal ajal näiteks Soomes 40 ja isegi Kreekas 20 euro eest. Seega on teadusmahuka ettevõtluse osatähtsuse suurendamine tootlikkuse tõstmiseks parim tee.

Praegu ei takerdu paljud ettevõtmised mitte niivõrd kapitali puuduse, vaid kroonilise spetsialistide põua taha. Loodusteaduste ja insenerierialade osatähtsuse suurendamisest kõrgkoolides on räägitud palju, aga läbimurret ei ole toimunud.

Järgmise 10 aasta jooksul astub kõrgkoolidest tööjõuturule ligikaudu 100 000 lõpetajat. Kui neist iga neljas leiab endale töökoha kodumaises nutikas ettevõtluses, kellest omakorda 4–5% kasvab ka tublideks ettevõtjateks, on meil rahvusliku kapitalismi järjepidevus ja konkurentsivõime tagatud.