Eestlane ei investeeri, sest tal lihtsalt ei ole selleks raha

Kui lähete panka investeerimisnõuannet saama, siis on üks esimesi küsimusi: “Kui suure osa oma investeeringust olete nõus kaotama? 10%, 20%?” Ehk: milline on teie riskitaluvus?  Selle küsimuse saab siiski esitada inimesele, kellel on märkimisväärne sissetulek. 28% saab kuus kätte kuni 300 eurot. 27% elanike arvelduskontole koguneb 301–500 eurot kuus, üle 500 euro kuus laekub 27% kätte. 18% ei oska sellele küsimusele vastata (sest puudub sissetulek, nt õpilastel, puudub regulaarne sissetulek või ei soovita sissetulekut avaldada).

Küsimus on ellujäämises. Kas saabki midagi investeerida inimene, kelle sissetulek on väiksem kui 300 eurot? Mis riskide võtmisest me saame sel juhul rääkida. Pigem saab esitada küsimuse, kuidas on sellise rahaga võimalik ellu jääda. Ehk saab väikest viisi investeerimisega algust teha inimene, kelle sissetulek küünib üle 500 euro kuus. Siis võib ju prooviks mõne aktsia osta ja loota, et sellest kasvab miljoniline tulu. Aga 500eurose sissetulekuga inimene võib tegelikult elada tõsises kitsikuses.

Jõukuse/rikkuse määr sõltub leibkonna tüübist. Mitte niivõrd palga suurus, vaid see, kui palju raha jagub keskmiselt igale leibkonnaliikmele kuus, määratleb inimese astme rikkuse-vaesuse redelil. Leibkonna kontekstis aga muutuvad toimetulekut iseloomustavad arvandmed veelgi tusasemaks. Leibkondi, kus iga liikme kohta kuus tuleb kuni 300 eurot, on 32%. Igas kaheksandas leibkonnas tuleb inimese kohta vähem kui 200 eurot. 301–500 eurot kuus saadakse 26% leibkondades ning üle 500 euro kuus leibkonna liikme kohta saab uhkustada vaid 20% leibkondi. Investeerimisest pisutki tõsisemal kombel saaksid rääkida inimesed, kelle sissetulek leibkonnaliikme kohta on vähemalt 900 eurot. Sellel tasemel saab hakata kõnelema ka riskidest. Kui investeeringu suurus on 50 eurot, siis oleks riskidest kõnelemine naeruväärne.

Investeerimisriske on valmis võtma eelkõige need, kes leiavad end materiaalselt kindlustatud olevat, nemad moodustavad riskialdiste seast 37%. Nende hulgas, kes valmis taluma riske, moodustavad aga enamiku inimesed, kes ei ole oma materiaalse olukorraga rahul. Kui sellele lisandub väike sissetulek ja kehv finantskirjaoskus, siis võib see muutuda probleemiks nii nende endi kui ka ühiskonna jaoks. Eestis tervikuna on oma majandusliku olukorraga rahul vaid 24% inimestest. Kuid vaid 21% oma rahaasjadega rahul olevatest inimestest on nõus riske võtma.

Eestimaalane kaldub olema konservatiivne ja ettevaatlik. Kui veel 15 aastat tagasi lähtusid vähemalt pooled põhimõttest, et võlg on võõra oma, siis masule eelnenud perioodil loobus suur osa inimesi pankade aktiivsel toel talupojatarkusest ning koormas end mitmesuguste võlgadega ja investeeringutega nii lühemaks kui ka väga pikaks perioodiks. Majanduskriis näitas hambaid ning kellel võimalik, tõmbas end tagasi. See on üks põhjus, miks riskialteid praeguses Eestis taas napib.

Kehv finantskirjaoskus. Riske on kõige rohkem nõus võtma vallaline. Kui peab kellegi ees vastutama, siis tõmbutakse kergesti tagasi oma turvalisse kookonisse. Riski võtjate seas on kõige enam kõrgharidusega inimesi (31%), keskharidusega inimesi on selles seltskonnas 28%. Väga selge seos on: mida parem haridus, seda riskialtim inimene.

Mida suuremaks muutub leibkonnas inimese kohta tulev sissetulek, seda kiiremini suureneb riskeerijate arv. Riskivõtjatest moodustavad terve kolmandiku inimesed, kellel jääb sissetulek leibkonnaliikme kohta alla 500 euro.

Inimeste käitumine peegeldab omamoodi vastuolu. Laenudega võetakse riske, kuigi tegelikult riske ei soovita. Teisalt, riskikäitumist sooviks praktiseerida märksa rohkem inimesi, kui on praegu investeerijaid näiteks aktsiatesse, kuid neid piirab väike sissetulek. See on ühiskonnale isegi hea: suhteliselt kehva finantskirjaoskuse taustal on pigem positiivne, et soovijatel puuduvad võimalused. Finantskirjaoskus, investeerimisriskid ja sissetulek peavad olema tasakaalus. Kuni finantskirjaoskus on kehvapoolne, ongi hea, et olude sunnil peavad inimesed rahaasjades käituma konservatiivselt.