Paarisrakend haagisefirma ees

Meeste teed ristusid 1976. aastal, kui nad tulid TPIsse mehaanikainseneriks õppima ja sattusid elama samasse ühiselamutuppa. Pärast diplomi kaitsmist läksid nende teed mõneks ajaks lahku, sest Annes Koppel võttis vastu suunamise Tallinna trammi- ja trollibussiparki ning Ain Antonsi töökohaks sai Tartu põllumajandusmasinate tehas Võit. Kolm aastat hiljem kolis Koppel samuti Tartu kanti ja mehed lävisid taas tihedamalt.

“Oma ettevõtte asutamise idee küpses sõjaväe kordusõppustel, kuhu me 1987. aastal juhuslikult koos Annesega sattusime,” räägib Antons. “Sel ajal tekkisid esimesed tootmiskooperatiivide loomise võimalused. Välja oli antud ka umbes kümneleheküljeline juhend.” Mehed töötasid kordusõppusel selle juhendi läbi ja nii see otsus sündis – Antons asutas tehase Võit juurde kooperatiivi, millest 1990. aasta algul sai AS Respo Haagised.

Esialgne äriidee oli hakata tootma haagissuvilaid, aga õige pea veendusid mehed, et materjalide valik ja tehnoloogia käivad üle jõu. Sujuvalt võeti ette lihtsam variant – järelkäru. Seda enam, et tollane turg lausa kisendas sellise kauba järele – haagiseid poes osta ei olnud, neid jaotasid vaid ametiühingukomiteed.

Haagisteäri käimatõmbamine läks väga vaevaliselt, sest meestel polnud piisavalt stardiraha ega sobilikku tootmispinda. Abistava käe ulatas hiljem skandaalseks osutunud Otepää Ühispank, mis ainsa pangana andis lühiajalist laenu ilma tagatiseta. “Teistes pankades ei pääsenud me jutulegi, kuna meil ei olnud midagi tagatiseks anda,” meenutab Koppel.

“Laenusummad olid väikesed, praeguses vääringus paar tuhat eurot, mille eest said näiteks keevitusagregaadi või mõne tonni rauda osta. Meil jätkus vastutustunnet laenuraha mitte valesti kasutada. Maksime ühe laenu kiiresti ära ja saime minna uuele laenuringile.”

Koppeli sõnul valmistas neile ettevõtlusega alustades raskusi ka see, et neil ei õnnestunud midagi privatiseerida. Seepärast käisid nad mööda ettevõtteid ja küsisid, kas ei ole vabu ruutmeetreid pakkuda. Otsimine kandis lõpuks vilja – tollane Ülenurme sovhoos pakkus tootmisruume Reolas.

Respo Haagised võttis pärast tootmise käivitumist suhteliselt ruttu suuna ekspordile. Esimesed haagised müüdi Soome juba 1993. aastal. “Nüüd tagantjärele võin öelda, et minna välisturule kohaliku konkurendi kaudu pole õige samm,” tunnistab Antons. “Aga tollal oligi meie ainus strateegia pääseda Soome turule ja me olime valmis tootma seda, mida sealne partner meile ette ütles. Me ei tähtsustanud oma brändi ja olime nõus müüma haagiseid võõraste nimede all.”

Antons möönab, et ehkki selline strateegia oli vale, andis see siiski tohutu kogemuse. “Saime oma tootmistehnoloogia viia teatud tasemele, saime oma sisseostukanalid tööle, saime hakata mingeid komponente ostma otse tootjatehastest,” loetleb Antons. “Kõik see andis meile teatud kriitilise mahu ja kindluse hakata välisturgudel teadlikult oma kaubamärki turustama,” kinnitas ta.

Tõuke oma kaubamärgi Respo arendamiseks andis ka kolimine 1999. aastal ettevõtte praegusesse asukohta Tõrvandis. Teisalt tekitas see uusi probleeme, sest tootmishoonete ostmine neelas viimased vabad vahendid. Päästerõngaks sai riskikapitalifond, kellele anti 49 protsenti ettevõttest ja saadud raha eest soetati mitu moodsat tööpinki. Viie aasta pärast oli Respo Haagised sedavõrd kosunud, et Antons ja Koppel ostsid ettevõtte välja.

Tänavu kevadel alustab Respo Haagised uue 4000 ruutmeetri suuruse tootmishalli ehitamist. Poole suurema tootmispinnaga saab oluliselt tootmisvõimsust suurendada . “Oleme koostanud tulevikuplaani aastani 2021 ja sinna on sisse kirjutatud soov jõuda Euroopa tõsiste tegijate sekka,” räägib Antons ning lisab, et kui nemad toodavad praegu aastas 10 000 haagist, siis Euroopa juhtivad haagisetootjad viis kuni kuus korda enam.

Antonsi sõnul on suured tootjad kasvanud tänu ühinemistele või konkurentide ülesostmisele. “Ka meie ukse taga on selliste ettepanekutega käidud,” kinnitab Antons. “Me näeme, et me suudame ise oma ettevõtte väärtust kasvatada ja praegu arvan küll, et lähiaastail ei müü me ettevõttest killukestki.

TAUST* Ain Antons ja Annes Koppel – ASi Respo Haagised asutajad ja võrdsed omanikud* Juhatuse esimees ja tegevjuht Antons vastutab müügi, sisseostu, ehitiste ja ettevõtte arengu eest. Nõukogu esimees Koppel tootmise ja tootearenduse eest.* Antslast pärit Antons ja Valgast pärit Koppel olid rühma- ja toakaaslased TPI ajal, mehed lõpetasid 1981. aastal masinaehituse tehnoloogia inseneri diplomiga.Antons suunati Tartu põllutöömasinatehasesse Võit, kus ta töötas aastatel 1981–1991 tehnoloogiainsenerinana, peatehnoloogina ja välissuhete juhtivinsenerina.* Koppel suunati Tallinna trammi- ja trollibussikoondisesse, kus ta töötas 1981–1984 konstruktorina ja tsehhijuhatajana, seejärel töötas ta aastatel 1984–1990 Tartu lähedal Märjal asuvas ELVI Erikonstrueerimisbüroos osakonnajuhatajana.

AS Respo Haagised* Asutatud 04.04.1990.* Tegevusala: haagiste tootmine, toomises üle saja haagisemudeli.* Asukoht: Tõrvandi, Ülenurme vald.* Tütarettevõtted: OY Respo Perävaunut (asutatud 2000, Soome, haagiste müük), SIA Respo Piekabes (asutatud 2008, Läti, haagiste müük).* Sidusettevõtted: OOO Respo (asutatud 2007, Venemaa, osalus 33,3%, haagiste tootmine ja müük), Respo Thailand Ltd (asutatud 2012, Tai, osalus 25%, haagiste montaaž ja müük).* Töötajaid 85.* Aastas toodetakse umbes 10 000 haagist. Toodangust läheb eksporti ligi 80%.Peamised ekspordiriigid on Soome, Norra, Venemaa, Rootsi, Läti, Leedu. Väiksemal määral eksporditakse toodangut ka mujale, Euroopasse ja Aasiasse.