Ministeerium: leidsime Padriku lasteaias puudusi
Haridusministeerium teatas, et nende järelevalve käigus selgus, et Tallinna Padriku lasteaias on probleeme riikliku õppekava rakendamise, laste toetamise, juhtimiskvaliteedi ning nõutava ettevalmistusega õpetajatega.
Üks olulisemaid ilmnenud probleeme on lasteaia õppekava mittevastavus koolieelse lasteasutuse riiklikule õppekavale, teatas haridus- ja teadusministeerium.
Uus õppekava on kehtinud juba kolm aastat, mille jooksul pole lasteaed viinud seda vastavusse uuenenud riikliku õppekavaga. Lasteaia õppekavast puuduvad riiklikus õppekavas esitatud eeldatavad üldoskused ning mitmete valdkondade õppe sisu, õppe- ja kasvatustegevuse kavandamise ja korraldamisega seonduv ning 6-7aastaste laste arengu eeldatavad tulemused. Riikliku õppekavaga pole kooskõlas ka õppe- ja kasvatustegevuste valdkonnad ning laste oskuste ja teadmiste loetelu, mille alusel lasteaias hinnatakse laste arengut, ei ole kooskõlas riikliku õppekavaga.
Lasteaias ei ole loodud logopeedi ametikohta, kuigi see on kohustuslik. Viimane laste kõne uurimine oli 2011. aasta oktoobris ja järgmine on kavas nüüd märtsis. Samuti on nõutavast väiksemad muusika- ja liikumisõpetaja ametikoha suurus.
Suur personalivoolavus. Järelevalve pööras tähelepanu ka lasteaia juhtimisele ning õpetajate liikuvusele ja ettevalmistusele. Eesti Hariduse infosüsteemi (EHIS) andmetel oli nõutava kvalifikatsiooniga pedagoogide osakaal 2011/2012. õppeaastal vaid 34%.
Lasteaias oli koolieelse lasteaia õpetaja ettevalmistusega pedagooge kaks korda vähem kui teistes samalaadsetes õppeasutustes. Pedagoogide liikuvuse kohta andmed puuduvad, kuid ainuüksi 2010/2011. õppeaastal vahetus 63% lasteaiaõpetajatest. Võrreldes teiste samalaadsete õppeasutustega on personali liikuvus lasteaias pea viis korda suurem. Lasteaias praegu töötavast 17 pedagoogist tulid 12 tööle viimase pooleteise aasta jooksul.
Küsimusi tekitab teadmine, et direktor polnud enda sõnul teadlik, et lasteasutuse õppekava ei ole kooskõlas riikliku õppekavaga. Järelevalve tulemusena leiti, et lasteaia direktor ei ole taganud lasteasutuse tulemuslikku tööd, et tagada last e mitmekülgne ja järjepidev areng kodu ja lasteasutuse koostöös.
Maavalitsuse käitumine oli kohatu. Laste arengu toetamine ja nende koolivalmidus oli üks lastevanemate murekohti, mille tõttu Harju maavanem jaanuaris järelevalvet soovis, seega oli lastevanemate pöördumine õigustatud. Kuna avalikkuse ees tõstatus kahtlus maavalitsuse järelevalve erapooletuses, otsustas ministeerium maavalitsuse järelevalve tühistada ning toimingud sõltumatute ekspertide abil ise läbi viia. Kuna maavalitsuse järelevalve tühistati, poleks pidanud maavalitsus oma järelevalve tulemusi avalikustama. Maavalitsus tegi dokumendi avalikuks riikliku järelvalve õiendi nimetuse all, aga kuna riiklik järelevalve oli tühistatud, siis poleks maavalitsus saanud sellist dokumenti sellise nimetuse all välja saata.
Riikliku järelevalve käigus vesteldi lasteaia direktoriga, õppealajuhatajaga, õpetajatega, hoolekogu liikmetega, lastevanematega, tutvuti lasteaia dokumentatsiooniga, vaadeldi õppe- ja kasvatustegevusi. Puuduste kõrvaldamiseks tehti järelevalve õiendis mitmeid soovitusi ja ka ettekirjutusi.