• OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 225−0,6%39 573,34
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 225−0,6%39 573,34
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • 11.03.13, 15:56
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

"EASi otsus paneb Eesti ettevõtted ebavõrdsesse olukorda"

Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhataja Sirje Potisepa hinnangul seab EASi kava loobuda osa ettevõtete toetamisest Eesti ettevõtted välisturgudel ebavõrdsesse olukorda võrreldes meie naaberriikidega.
„Eelkõige konkureerivad Eesti ettevõtted Balti riikide ettevõtetega. Seni on aidanud ekspordihindu kontrolli all hoida ka riigi toetused investeeringuteks. Kui me nendest loobume, seab kalli pangaraha tugi või omatulude kasutamine meid tunduvalt kehvemasse positsiooni võrreldes ettevõtetega, keda nende riik toetab,“ sõnas Potisepp.
Kui üldse toetusi jagada, peab see Potisepa hinnangul olema võrdse kohtlemise printsiibiga kooskõlas ning need peavad olema üheselt ja selgelt mõistatavad.
„Reaalseid toetusi on võimalik korrigeerida toetusmääradega, mis võivad olla erineva suurusega ettevõtete jaoks erinevad. Tuleb tõdeda, et mikro- ja väikesed ettevõtted vajavad toetusi ka reeglina väiksemas summas ning nende panus riigi majandusse on väiksem,“ sõnas Potisepp. „Toetada tuleks kõiki arenemisvõimelisi, jätkusuutlikke ja ekspordivõimelisi ettevõtteid. On lubamatu panna oma riigi ettevõtteid ebavõrdsesse olukorda võrreldes naaberriigi ettevõtetega ning selline toetuspoliitika on lühinägelik ja vastutustundetu meie ettevõtete suhtes.“

Artikkel jätkub pärast reklaami

Potisepa sõnul tekitas otsus hämmeldust ja nördimust, sest pigem vaadatakse ikka, et projektist oleks maksimaalne kasu riigile. "Praegu nagu otsitakse lihtsamat teed menetlemisel. Kuidas teised riigid hakkama saavad (eelkõige Baltikumis), millised on toetuste kriteeriumid ja liigid – sellist infot on praktiliselt võimatu saada. Kui siis, pead ise otsima, mida meie näiteks tegimegi maaelu arengukava raames," sõnas Potisepp.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 9 p 24 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele