Kui seni kohtles Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus kõiki abitaotlejaid võrdselt, siis edaspidi rahakad ja ise hakkamasaavad ettevõtted enam toetust ei saa.
Toetuste teravik suunatakse väikestele ja keskmise suurusega eksportivatele kasvuettevõtetele.
„Viimase aasta jooksul on väga raske olnud aru saada, millised on EASi toetuste andmise kriteeriumid, millal ja miks neid muudetakse. Meie viimase taotluse peale tuli keeldumisotsus väitega, et oleme liiga edukad,” imestas Eesti ühe edukaima eksportija, ehituskeemia tootja Krimelte juhatuse esimees Jaan Puusaag. Üle 90 protsendi Krimelte toodangust läheb Eestist välja, kokku ligi 50-sse riiki.
Ettevõtte turundustoetuse taotlus lükati Puusaagi sõnul tagasi põhjendusega, et Krimelte teenib ise raha ning maksab ka dividende.
Artikkel jätkub pärast reklaami
15. märtsil EASi juhatuse esimehe kohalt lahkuva Raul Paruski sõnul on EAS praegu oma tegevuspõhimõtteid oluliselt ümber vaatamas. Edaspidi suunatakse toetused eelkõige väikestele ja keskmise suurusega eksportivatele kasvuettevõtetele, kellel ei ole piisavalt omavahendeid vajalike arendustegevuste elluviimiseks. Samuti toetatakse piirkondlikke ettevõtteid starditoetuste, koolituste ja nõustamisega.
”Suurettevõtete puhul EASi otsetoetuste posiitivne mõju on reeglina madal ning seetõttu otsime teisi koostöövorme tugevate suurfirmadega, seades eesmärgiks Eesti ettevõtluskeskkonna arendamise ning uute eksportvõimaluste loomise,” lisas Parusk.
Pikemalt loe EASi toetuste jagamise strateegia muutumisest tänasest Äripäevast.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!