Kriisis hakkasid kliendid ise turundusega tegelema, et raha kokku hoida. Lähiaastatel muutub oluliseks uuringuandmete tõlgendamise ning nende turunduses ja reklaamis ärakasutamise oskus.
Turunduskonverentsil Password diskuteerisid eksperdid turunduse tuleviku üle. Küsimustele vastavad TeliaSonera asepresident Piret Mürk-Dubout, SEB Balti divisjoni turundus- ja kommunikatsioonijuht Karl Multer ja reklaamiekspert Olav Osolin. Küsimusi esitas Best Marketingi konverentside programmijuht Hando Sinisalu.
Mille seisneb turundus-reklaamivaldkonna nn uus reaalsus? Mida masu muutis?
Osolin: Reklaamiagentuuride hulk pigem kahaneb kui kasvab. Viimasel paaril aastal pole juurde tulnud peaaegu ühtegi olulise jõuga ettevõtet. Reklaamindus koondub üha väiksema arvu inimeste kontrolli alla. Seetõttu uut või revolutsiooni oodata ei ole.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Lisaks muutis kriis agentuuride olukorda. Ühelt poolt viis tehnoloogia areng agentuuridelt ära lihtsad tööd, mis vanasti assistentidele ja turundusse sisenejatele tööd andsid. Koos töödega kadus ära ka osa teenuste kliente – näiteks kui varem telliti tootekataloog täisteenusena, siis nüüd pildistab selle jaoks ettevõtte enda töötaja, osa fotosid saadakse pildipangast.
Agentuuride-klientide suhe läks masus samuti paigast ära ja kliendid kasutasid võimalust agentuure n-ö põlvili suruda. Kui varem kutsuti agentuure konkursile, siis läksid vähesed. Nüüd jooksevad kõik kokku ja kulutavad sellele aega. 25 suuremat agentuuri kulutavad konkursside ettevalmistusele sadu tunde tühja tööaega agentuuri kohta.
Sa nimetad seda tühjaks tööks, aga igal pool mujal turundustegevuseks.
Osolin: Seda küll. Samas agentuuride väikeste koosseisude juures kulutatakse sellele liiga palju. Eesti agentuurid on pisikesed, suurim reklaamiagentuur on 42 inimest ja Eesti suurima müügikattega ettevõttes veidi üle 30 töötaja. Samal ajal suudab tõsiselt investeerida-arendada 20–30 töötajaga ettevõte.
Lisaks püüab klient kärpida tundide arvu, mida agentuurilt ostetakse. Vahel võetakse töö vastu, teades, et tunnid pole eelarvega kaetud. Lisada siia veel, et agentuuridelt ostetakse vähem teenuseid, palju teeb klient ise ära – osa kliente tellib ainult reklaami-turunduskampaania kavandamise, sest tal on oma kunstnikud, kes odava kujundamistöö ära teevad. Seetõttu otsivad agentuurid praegu töötajateks õppinud meistreid.
Mürk-Dobout: Põhjalas ja Baltimaades otsitakse loovust ning julgust, lihtne on teha 80% müügikampaaniatest vaid madalale hinnale rõhuva sõnumiga. Väga põnev on sisuturundus (content marketing), samuti näeb Rootsi turul oskuslikku muusikaturunduse kasutamist.
Aga kuhu eelarved rahalises mõõtes liiguvad?
Mürk-Dubout: Telekomiäris vähendati tavameedia eelarveid ja suunati rohkem nn 1 : 1 turundusse – personaliseerimisse, segmenteerimisse. Otsitakse nutikaid lahendusi sotsiaal-digimeedia abiga, alates säutsudest ja äppidest, aga see pole kindlasti vaid Facebooki leht.
Hetkel kuum
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Artikkel jätkub pärast reklaami
Multer: Finantssektor reklaamib oluliselt vähem, 30–60% vähem. Ollakse vähem jõulised kui vanasti. Turundustöötajatele meeldivad revolutsioonid. Kaks-kolm aastat tagasi oli sotsmeediarevolutsioon, millele kulutati palju aega. See on viimase aja üks üleinvesteeritum valdkond. Firmad on sinna oluliselt enam panustanud kui sealt tagasi saanud. Tagasi juurte juurde on uus normaalsus.
Lisaks muutub turundustöötaja kuvand. Praegu näeme turundajat kui loovat, kastist välja mõtlejat. Turundus suundub oluliselt klienditaibu (kirjeldab kliendi käitumise motiive – toim) ärisse toomisele ja nende pealt järelduste tegemisele. Seda hakkame üha enam ka Eestis nägema.
Kuidas kõige paremini klienditaipu ettevõttesse tuua?
Multer: See pole lihtsalt mõne uuringu tellimine. Oluline on aru saada, mis on oluline, mis mitte ja mis järeldusi uuringute tulemustest teha, kuidas neid tõlgendada.
Näiteks kui saate mõnest uuringust teada, et teil on parimad tooted, siis peaks välja uurima, “miks” minu tooted parimad on. Tegema uuringu tulemuse nii-öelda käega katsutavaks. Sellist ekspertiisi omavate inimeste olulisus kasvab väga.
Mürk-Dubout: Eriti oluline on osata välisteadmist ja ettevõtte siseteadmist keskse tootearenduse puhul ära kasutada.
Samuti on oluline, kuidas ettevõtte erinevad kanalid suhtlema panna. Selles on palju infotehnoloogiat, sise-välisteadmist ja äriprotsesside ümberkujundamist. Turundaja peab käima tootearendaja ja ka infotehnoloogiaüksuses. Kõva häält on ka vaja.
Saalis tehtud küsitlusest selgub, et lõviosa turundajaist kaaluks tööd välismaal. Kas peaks ekspordile panustama?
Artikkel jätkub pärast reklaami
Osolin: Eesti firmad räägivad üha enam välisturule minemisest, otsivad paremat tööd, kliente ja rohkem raha selle töö eest. See peegeldab omal moel probleemi, sest siinne klient ei paku sellist tööd, lusti, raha, mida firmajuhid end kogemuse ja ande põhjal hindavad väärivat.
Mürk-Dubout: See on ka inimestele vajalik, saad näiteks Nepaalis või Türgis töötada ning sealt kogemust.
Osolin: Teine küsimus, kas välismaale minek firmade väiksuse tõttu õnnestub – kohalik tööjõuturg ei võimalda näiteks suure Saksamaa või Jaapani kliendi lisandudes kohe prauhti juurde värvata.
Eesti agentuuride hinnangud ekspordile panustamises lahknevad samuti – osa näeb tulevikku välisturgudel, teised peavad seda utoopiaks. Lahknevus viis isegi sinnamaani, et konkurss Kuldmuna saab olema Eesti Reklaamiagentuuride Liidu (ERAL) viimaseks hingetõmbeks. Pärast Kuldmuna läheb organisatsioon laiali ja moodustatakse turundus- ja kommunikatsiooniagentuuride liit, kus on koos reklaamitegijad, PR, üritusturundajad jne.
Seoses uue ühenduse tekkimisega, kas erinevad agentuurid töötavad integreeritult?
Mürk-Dubout: Kliendi survel töötavad küll.
Osolin: Agentuurid ei saa kitsastele valdkondadele keskenduda. Kliendid püüavad palju mõtlemistööd ise ära teha ja agentuurilt ehk rätsepalt pintsakule vaid näiteks pealiskihti osta. Selline kliendi-agentuuri suhe võib olla see uus normaalsus. Aga, kas rätsepaga tekib nii ka hea suhe?
Mürk-Dubout: Selline suhtumine hakkab üle minema. Olime selle juures kaks aastat tagasi.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Osolin: Küsisin suurematelt agentuuridelt, kellel kokku 500 töötajat, millist tööjõudu nad vajavad. 500 inimese peale otsitakse kolme-nelja väljaõppinud copywriter’it, ideede genereerijat. Samal ajal otsiti kunstnikke, sest neid on lihtsam müüa. Kliendid nõuavad agentuuridelt loovaid ideid, aga pole valmis nende eest maksma.
Milline peaks olema hea koostöö kliendi ja agentuuri vahel?
Osolin: Kliendid peaksid agentuuri tööst aru saama, et see suhe ei seisne vaid teenuse ostmises võimalikult madala hinnaga. Agentuurid peaksid tutvustama, kuidas nad midagi teevad, kuidas aega kulub jne. See on vahepeal ära unustatud. Siis ei teki kliendil küsimusi, mis aja eest ta maksab. Mõne töö juures kulub kolmandik agentuuri ajast esitlustele. Agentuurid peavad efektiivsemalt oma aega müüma ja seda saab teha vaid kliendiga koostöös.
Kas Eesti brändid kaovad? Siia tulevad globaalsete brändide filiaalid ning kohalikud reklaamitööstused kohandavad kohalikule turule?
Multer: See erineb tööstusharuti. Kindlasti saavad ja jäävad olema ning tulevad uued kohalikud brändid teatud harudest, kindlasti näeme globaliseerumist majandusharuti samuti. Globaliseerumise tõttu tehakse vähem asju kohapeal. Vähem on vaja kohalikku agentuuritööd ja kohalikke turundajaid. Näiteks iga teine turundustöötaja SEBst on lahkunud, see trend üleilmastudes jätkub.
Kui on vaja teha riikideüleseid kampaaniaid, kui palju seal reaalselt ohverdada tuleb? Tahame ju arvata, et oleme väga erinevad kui Lätis ja Leedus.
Multer: See sõltub ettevõtte struktuurist – kas firmal on samas vallas firmasid erinevates riikides või ettevõte, mis müüb üht põhimõtet-põhiväärtust. Viimaseid saabki kommunikeerida vaid ühtmoodi, kohalikule turule kohandatuna. Globaalne bränd on jäämäe tipp, suur osa rahvusvahelise brändi turundusest on kohalik.
Kohalikku ei saa ära unustada?
Artikkel jätkub pärast reklaami
Mürk-Dubout: ka McDonald’s pakub riigiti erinevat menüüd. Kõige viimase sõnumi koostamine peab jääma kohalikule turule. Kohalikku emotsiooni ei suudeta tsentraliseeritult teha. Seda tsentraalselt teha püüdes kaotaks me suhte kliendiga kohalikul turul ära.
Multer: Näiteks modelli naeratus reklaamis erineb Eestis ja Leedus – Leedu naeratus paistaks meile hüsteeriline. Pragmaatilisus ja emotsionaalsus otsuste tegemisel riigiti erineb.
Mis on mis
Klienditaip
Consumer insight, Eesti keeles teatud ka kui kaemus.Uuritakse, mida ettevõttes klientidest räägitakse ja kuidas klienditeenindajad klientide stereotüüpe kirjeldavad, uuritakse ettevõttele kõrgeid hinnanguid andnud klientide omasõnalisi hinnanguid.Kolmas hea võimalus on andmekaeve ja ärianalüüs.
Allikas: Best-marketing.ee
Artikkel jätkub pärast reklaami