Miljonitehing Eesti betooniga

Tehingu hinna jätab betoonitootja saladuseks, märkides, et see jääb ühe ja viie miljoni euro vahele

"E-Betoonelemendile on tehing mitmeski võtmes märkimisväärne," rääkis E-Betoonelemendi juht Vaido Leosk. "Tegu on suure projektiga ning pikaajalise tootmisega," selgitas ta ja lisas, et see võimaldab tasakaalustada tootmist. Leping sõlmiti eelmise aasta detsembris ning tööd kestavad orienteeruvalt ühe aasta.

"Eesti turu projektid on tihti väga kokkusurutud tähtaegadega ja pingelised ega võimalda tootmist optimaalselt kasutada," märkis Leosk. Tema arvates teadvustatakse Soome ehitus- ning elemenditootmise sektoris Eestist paremini ühtlase tootmisvoo mõju üldisele efektiivsusele.

E-Betoonelement tehingu täpset numbrit avalikustada ei soovinud. "Jääb miljoni ja viie miljoni vahepeale," ütles Vaido Leosk. "Kahjuks pole meil õigust lepingu detaile täpsemalt avaldada," lisas ettevõtte turundusspetsialist Mari-Liis Tenno. "Selle projekti puhul sõlmis E-Betoonelement lepingu oma sõsarettevõttega, mistõttu me konkurentide ja hangete teemat ei kommenteeriks," ütles ta.

Leoski sõnul on see neile uus kogemus. "Tegu on infrastruktuuri projektiga. E-Betoonelement ei ole infrastruktuuriprojektidele Soome varem elemente tarninud," rääkis ta. E-Betoonelemendi jaoks on sisuliselt tegemist ka uue tootega. "Usun, et selle projekti kogemused leiavad rakendamist ka tuleviku tunneliprojektides nii Eestis kui Soomes," ütles Leosk.

2015. aastal valmiva Helsinki-Vantaa lennujaama raudtee ehitamise kogumaksumus on 675 miljonit. Selle kaitsetunneli raudbetoonist kaarekujulised lae-elemendid tarnib Soome partnerile Eesti ettevõtte E-Betoonelement.

2012. septembris hinnati lennujaama viiva metroo maksumuseks 655 miljonit eurot, Helsingi-Vantaa lennujaama Helsingiga ühendava raudtee projekt muutus kallimaks, kui lennujaama maa-alune pind osutus eeldatust happelisemaks. Põhjuseks lennukite glükoolil põhinevate jäätõrjevedelike agressiivsed lagunemisproduktid, mis lühendavad konstruktsioonimaterjalide eluiga. Asjaolu tekitas vajaduse kavandada lennujaama territooriumi alusele tunnelilõigule kaitserajatis.

"Kaitsetunnel kujutab endast kalju sisse lõhatud tunnelisse omakorda monteeritavast raudbetoonist tunneli konstruktsiooni rajamist, mis kaetakse spetsiaalse membraaniga," selgitasTenno. Tema sõnul on tööd Parma OYga ära jagatud nii, et kahe ca 750 meetri pikkuse paralleelse kaitsetunneli konstruktsiooni seinaelemendid valmistab ja tarnib Parma OY ning tunneli lae kaarelemendid AS E-Betoonelement. "Meile teadaolevalt sellel lõigul teisi tarnijaid ei ole," lisas Tenno.

 

Jaan Luts, Tartu Maja ehk TMB ASi juht

5 miljonit on täitsa reaalne, aga märkimisväärne number. 1 miljon on selline keskmine. Enamik lepinguid Soomega ongi vahemikus 0,5–5 miljonit, aga 5 miljonit on juba suur number.

Suurem osa meilt tellitud töödest on eksport. 2011. aastal läks umbes 75% TMB toodangumahust välismaale, 2012 oli see number 65%. Lõviosa ekspordist läheb Rootsi, üle 50%. Soome on teisel kohal, sealt tuleb meile rahaliselt aastas kokku ehk kuskil 5 miljoni kandis. Varem oli see number suurem, 2010-2011 tuli Soomest aastas 7-8 miljonit. Nüüd on aga Rootsi kasvanud ja Soome vähenenud.

Eesti tootjatel eelis eridetaile vajavates projektides. Need on tavaliselt keerukamad, ei ole standardsed. Tavalise toote puhul on transpordikulu nii suur, et isegi lihtsa ja odava toote hind tõuseb pea kaks korda ja raske on konkureerida. Eritellimuse või keerukama toote  valmistamine võtab rohkem inimtööjõudu ja ehk on ka materjal määrav hinnategur. Igal juhul on seal suhteline transpordi osakaal väiksem ja Eesti tootjad on konkurentsivõimelisemad.

 

E-Betoonelement tarnib kaitsetunneli tarbeks kokku ca 800 suurt kaarelementi ja ca 100 väiksemat.

Suure kaarelemendi pikkus (sille)- laius- kõrgus on 7,64 x 2,47 x 2,53 m ja mass 11,5 t elemendi kohta

Summaarne elementide mass on natuke üle 10 000 tonni.

E-Betoonelement ja Parma OY kuuluvad mõlemad Consolis OY AB gruppi.

Kehärata on Helsinki lähipiirkonna kaherajaline reisijate transpordiks ehitatav raudtee kogupikkusega 18 km.

Lennujaama alt kulgeva tunneliosa kaevetöödega alustati 2009. aastal ja esialgsete plaanide kohaselt pidi Kehärata avatama liiklusele 2014. aastal, kuid seda lükati edasi aasta võrra ja praeguse seisuga peaks raudtee avatama juulis 2015.

Praeguseks on projekti eelarve kasvanud 675 miljoni euroni. Septermber 2012 oli summaks 655 miljonit, enne seda märtsis 2010 aga oli see number 605 miljonit.