Kas eraparkla trahv võib viia konto arestimiseni?

Mõne nädala tagune Äripäeva teema – kas eraparkla trahvikviitung on täitedokument – tõi elava järelkaja ja üha uusi küsimusi. Põhiliselt huvitas lugejat, kas inkassofirmal on õigus eraparklas parkimise eest mitte tasunud inimese konto arestida või sealt raha võtta.

Leppetrahvi saab nõuda üksnes lepingu poolelt – ja see tähendab seda, et parkimisfirma peab tuvastama lepingu poole ehk teisisõnu autojuhi, kes lepingut rikkus, rõhutas advokaadibüroo Eiche ja Partnerid jurist Indrek Eiche. "Samamoodi ei saa ka inkassofirma igaühelt suvaliselt leppetrahvi sisse nõuda, vaid üksnes tegelikult ja tuvastatud võlgnikult," kinnitas ta.

Eiche sõnul pole Eestis inkassoäri reguleerivat seadust, mis tähendab seda, et kui isiku kontod on arestitud, on algatatud täitemenetlus. "Nagu ma Äripäeva varasemas loos kommenteerisin, siis leppetrahvi teatis, mis on pandud kojamehe vahele, ei ole täitedokument ning kontode arestimine tähendab sisuliselt seda, et võlaõigusliku nõude puhul on jõustunud kohtuotsus."

Juhul, kui tõesti on tegemist olukorraga, kus isiku konto on temale teadmata arestitud, tuleks sellele kindlasti reageerida ning vajadusel oma rikutud õigusi kaitsta, pöördudes selleks õigusteadmistega isiku poole, soovitas Eiche.

Aprilli algul kirjutasid Äripäev ja Delovõje Vedomosti, et eraparkla trahvil ja avaliku tasulise parkla trahvil on vahe. Kui avalikus parklas on parkimiskoht linna, valla või riigi omand, siis on tegemist haldussuhtega, millealased vaidlused alluvad halduskohtule. Samas eraparklates parkimisel on tegemist lepingulise suhtega kahe isiku vahel, kelle vaheline vaidlus kuulub maakohtu pädevusse.

Lühidalt lähtutakse haldusorgani tasuliste parkimisalade parkimistingimuste täitmise kontrollimisel ja tagamisel liiklusseadusest, eraparklate puhul aga võlaõigusseadusest. Nii määratakse kohaliku omavalitsuse tasulisel parkimisalal parkimistingimuste rikkumise eest viivistasu, eraparklate parkimistingimuste rikkumiste puhul aga leppetrahv.

"Kuigi eraparklas kojamehe vahele paigutatav leppetrahv on sarnane avalikul parkimisalal rikkumise eest määratava viivistasuga, ei ole esimese puhul tegemist siiski täitedokumendiga," kinnitas Eiche. "Teiste sõnadega ei pea selle dokumendi eest enne tasuma, kui eraõiguslike poolte vahel sõlmitud lepingu rikkumisele on andnud hinnangu kohus ning seejärel muutub kohtuotsus alles täitedokumendiks."