Sirje Rank • 31. mai 2013 kell 11:41

Finantstehingute maksu plaan lahjeneb

Euroopa Liidus finantstehingute maksu kavandavad 11 riiki, Eesti seal hulgas, jätkavad ikka alles vaidlemist isegi nii põhimõtteliste küsimuste üle nagu mida maksustada ja kuidas tulu jagada. Seetõttu võib maksu kehtestamine edasi lükkuda ning selle ulatus tulla väiksem, kirjutab Wall Street Journal, viitega ELi diplomaatidele.

"Liikumine finantstehingute maksu kehtestamise suunas võtab hoogu maha," ütles WSJ-le üks nõupidamistest informeeritud ELi ametnik. "Lahendamata on alles kõige põhimõttelisemat laadi küsimused."

Nii on tõenäoline, et maks võidakse esialgu kehtestada piiratumas mahus kui oli komisjoni ettepanek. Viimase järgi maksustataks tehingud aktsiate ja võlakirjadega 0,1% ja tehingud tuletisinstrumentidega 0,01% maksuga, kui vähemalt tehingu üks osapool on finantstehingute maksu rakendavast riigist. Tõenäolisem on maks, mis sarnaneb Suurbritannias kehtivale maksule, kirjutab leht.

"Tendents on suunda, et kaaluda rohkem järkjärgulist lähenemist," ütles ametnik.

Maksu väiksem ulatus tähendab ka vähem tulu. Komisjoni algse kava järgi võinuks maksust aastas laekuda kokku 30-35 mld eurot.

Prantsusmaa kogemus oma riigis rakendatud finantstehingute maksuga näitab, et loodetud 1,6 miljardi euro asemel jäävad laekumised pigem 600-800 miljoni euro vahemikku.

Üks põhjus, miks kõnelused uue maksu kehtestamiseks on takerdunud, on kartus, et see annab Euroopa niigi raskustes majandusele lisahoobi. Kardetakse, et see raskendab väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete juurdepääsu laenurahale ning tõstab valitsuste laenukulusid.

Läinud nädalal hoiatas Prantsusmaa keskpanga juht Christian Noyer, et finantstehingute maks võib finantssektorist pühkida terveid segmente ning mõjutada väga negatiivselt valitsuste laenutegevust ja majanduse rahastamist, kui seda väga hoolikalt ei kavandata.

Suurbritannia on finantstehingute maksu kohtus vaidlustanud ning paljud maksust puudutatud osalised teevad selle vastu aktiivset lobitööd. Oluline on seegi, et euroala suurimas riigis Saksamaal on entusiasm uue maksu suhtes vähemaks jäänud - kuni sügisel toimuvate parlamendivalimisteni ei otsustata ses osas ilmselt midagi.

Siht kehtestada uus maks tuleva aasta algusest on ambitsioonikas, ehk teisisõnu - liiga optimistlik, nentisid WSJ-le mitmed ELi ametnikud.

Hetkel kuum