Sirje Rank • 22. aprill 2013 • 3 min
Jaga lugu:

Padar: finantstehingute maks jääb venima

Finantstehingute maks, mida Euroopa Parlament näeks hea meelega ELi eelarve ühe omavahendina ning mis Euroopa Komisjoni eelnõu järgi jõustuks tuleva aasta algusest, jääb teemana tõenäoliselt venima, ütles Euroopa Parlamendi saadik Ivari Padar.

Padar andis täna Tallinnas ülevaate Euroopa Liidu järgmise seitsme aasta eelarvekõneluste seisust Euroopa Parlamendi, Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide vahel.

Parlamendi üks nõudmisi järgmise finantsperspektiivi (2014–20) kinnitamiseks on ELi eelarve suurem omavahendite osakaal, mis ei sõltuks liikmesriikide sissemaksetest. Kõige konkreetsemalt on selles kontekstis räägitud finantstehingute maksust, mille eelnõu Euroopa Komisjon tänavu veebruaris lauale pani.

"Juba on ette teada, et see finantstehingute maksu teema hakkab väga pikalt venima," ütles Padar, märkides, et ka Eesti on selles suhtes skeptiline, kui vaadata valitsuse läinud nädalal kinnitatud seisukohti.

Eesti valitsuse üks seisukohti oli muuhulgas, et tuleva aasta algus on maksu kehtestamiseks liiga varane tähtaeg. Samuti otsustati, et Eesti – mis siinsest piirkonnast ainsana seda maksu kehtestada plaanib – tellib maksu mõjude analüüsi.

"Kas oleme poolt või vastu, selgub ja sõltub sellest, milline saab olema meie tellitav mõjuanalüüs," ütles läinud nädalal rahandusminister Jürgen Ligi.

Mõjuanalüüs valmimist plaanitakse selle aasta sügiseks.

Ivari Padari hinnangul on liiga optimistlikud ka maksust loodetavad tulud. Euroopa Komisjoni hinnangul küündivad need 30-35 miljardile eurole. Eestis on võimalik tulu hinnatud konservatiivsema prognoosi järgi 2-3 miljonile eurole aastas, optimistlikuma prognoosiga kümnele miljonile.

Padari skepsist finantstehingute maksu osas jagab riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Arto Aas.

"Oleme selles valdkonnas pigem skeptilised ja mingit kiiret lahendust finantstehingute maksule ja veelgi enam, et sellest saaks mingi oluline vahend omavahenditeks, ma hästi ette ei kujuta," ütles Aas.

Ta näeb suurimat probleemi selles, et finantstehingute maksuga ei taha kaasa tulla kõik ELi riigid.

"Ei kujuta ette, et tekib Euroopa Liidule ühine omafinantseeringute allikas maksust, mida kõigis liikmesriikides ei kohaldata," ütles Aas. "Selles mõttes on tõepoolest Eestil ja paljudel teistel liikmesriikidel suured küsimärgid õhus."

Maksu vastu on huvi ilmutanud 11 riiki, mille arvele langeb 2/3 ELi ja 90% euroala SKPst. Huvitatud riigid on lisaks Eestile Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Hispaania, Portugal, Belgia, Austria, Kreeka, Sloveenia, Slovakkia.

Läinud nädala lõpus Washingtonis toimunud IMFi ja Maailmapanga kevadkoosolekul ütles Hollandi rahandusminister ja eurogrupi juht Jeroen Dijsselbloem, et Holland jätkab läbirääkimisi ning on valmis maksuga liituma, kui oma muredele lahenduse saab.

Tänavu märtsis Äripäevale antud intervjuus selgitas maksuvolinik Algirdas Šemeta, et komisjoni ettepanek on lähtepunkt, kõigile aktsepteeritava kompromissi peavad välja töötama liikmesriigid. Mis aga puudutab maksust loodetud tulude kasutust, siis selles osas pole veel midagi otsustatud. Komisjoni praegune ettepanek puudutab vaid maksu struktuuri.

"Kui muid otsuseid ei tehta, siis lähevad tulud liikmesriikide eelarvesse ja riigid ise otsustavad, kuidas seda raha kasutavad," ütles Šemeta. Komisjon on teinud ka paralleelse ettepaneku kasutada 2/3 tuludest ELi eelarve rahastamiseks. Selle võrra väheneksid maksu kehtestanud riikide sissemaksed. Selle üle käivadki praegu läbirääkimised Euroopa Parlamendiga ning igasugused muutused omavahendites peavad kinnitama ka kõik rahvusparlamendid.

Kommenteerides võimalust, et finanstehingute maksust asja ei saa, ütles Šemeta märtsis, et siis tekib olukord, kus finantssektori maksustamiseks saab olema mitmeid erinevaid lähenemisi – osades riikides nagu Prantsusmaal on taoline maksu juba jõus, Portugalil ja Hispaanial eelnõud valmis. "Erinevate nõuete täitmine on finantssektorile koormavam kui 11 riigis harmoniseeritud süsteem," märkis Šemeta.

Jaga lugu:
Seotud lood
Kõik seotud lood
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt