Jäta menüü vahele
Artikkel
- Uudised
- Sirje Rank
- 22. aprill 2013 kell 10:08
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.Padar: finantstehingute maks jääb venima
Finantstehingute maks, mida Euroopa Parlament näeks hea meelega ELi eelarve ühe omavahendina ning mis Euroopa Komisjoni eelnõu järgi jõustuks tuleva aasta algusest, jääb teemana tõenäoliselt venima, ütles Euroopa Parlamendi saadik Ivari Padar.
Padar andis täna Tallinnas ülevaate Euroopa Liidu järgmise seitsme aasta eelarvekõneluste seisust Euroopa Parlamendi, Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide vahel.Parlamendi üks nõudmisi järgmise finantsperspektiivi (2014–20) kinnitamiseks on ELi eelarve suurem omavahendite osakaal, mis ei sõltuks liikmesriikide sissemaksetest. Kõige konkreetsemalt on selles kontekstis räägitud finantstehingute maksust, mille eelnõu Euroopa Komisjon tänavu veebruaris lauale pani."Juba on ette teada, et see finantstehingute maksu teema hakkab väga pikalt venima," ütles Padar, märkides, et ka Eesti on selles suhtes skeptiline, kui vaadata valitsuse läinud nädalal kinnitatud seisukohti.Eesti valitsuse üks seisukohti oli muuhulgas, et tuleva aasta algus on maksu kehtestamiseks liiga varane tähtaeg. Samuti otsustati, et Eesti – mis siinsest piirkonnast ainsana seda maksu kehtestada plaanib – tellib maksu mõjude analüüsi."Kas oleme poolt või vastu, selgub ja sõltub sellest, milline saab olema meie tellitav mõjuanalüüs," ütles läinud nädalal rahandusminister Jürgen Ligi.Mõjuanalüüs valmimist plaanitakse selle aasta sügiseks.Ivari Padari hinnangul on liiga optimistlikud ka maksust loodetavad tulud. Euroopa Komisjoni hinnangul küündivad need 30-35 miljardile eurole. Eestis on võimalik tulu hinnatud konservatiivsema prognoosi järgi 2-3 miljonile eurole aastas, optimistlikuma prognoosiga kümnele miljonile.Padari skepsist finantstehingute maksu osas jagab riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Arto Aas."Oleme selles valdkonnas pigem skeptilised ja mingit kiiret lahendust finantstehingute maksule ja veelgi enam, et sellest saaks mingi oluline vahend omavahenditeks, ma hästi ette ei kujuta," ütles Aas.Ta näeb suurimat probleemi selles, et finantstehingute maksuga ei taha kaasa tulla kõik ELi riigid."Ei kujuta ette, et tekib Euroopa Liidule ühine omafinantseeringute allikas maksust, mida kõigis liikmesriikides ei kohaldata," ütles Aas. "Selles mõttes on tõepoolest Eestil ja paljudel teistel liikmesriikidel suured küsimärgid õhus."Maksu vastu on huvi ilmutanud 11 riiki, mille arvele langeb 2/3 ELi ja 90% euroala SKPst. Huvitatud riigid on lisaks Eestile Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Hispaania, Portugal, Belgia, Austria, Kreeka, Sloveenia, Slovakkia.Läinud nädala lõpus Washingtonis toimunud IMFi ja Maailmapanga kevadkoosolekul ütles Hollandi rahandusminister ja eurogrupi juht Jeroen Dijsselbloem, et Holland jätkab läbirääkimisi ning on valmis maksuga liituma, kui oma muredele lahenduse saab.Tänavu märtsis Äripäevale antud intervjuus selgitas maksuvolinik Algirdas Šemeta, et komisjoni ettepanek on lähtepunkt, kõigile aktsepteeritava kompromissi peavad välja töötama liikmesriigid. Mis aga puudutab maksust loodetud tulude kasutust, siis selles osas pole veel midagi otsustatud. Komisjoni praegune ettepanek puudutab vaid maksu struktuuri."Kui muid otsuseid ei tehta, siis lähevad tulud liikmesriikide eelarvesse ja riigid ise otsustavad, kuidas seda raha kasutavad," ütles Šemeta. Komisjon on teinud ka paralleelse ettepaneku kasutada 2/3 tuludest ELi eelarve rahastamiseks. Selle võrra väheneksid maksu kehtestanud riikide sissemaksed. Selle üle käivadki praegu läbirääkimised Euroopa Parlamendiga ning igasugused muutused omavahendites peavad kinnitama ka kõik rahvusparlamendid.Kommenteerides võimalust, et finanstehingute maksust asja ei saa, ütles Šemeta märtsis, et siis tekib olukord, kus finantssektori maksustamiseks saab olema mitmeid erinevaid lähenemisi – osades riikides nagu Prantsusmaal on taoline maksu juba jõus, Portugalil ja Hispaanial eelnõud valmis. "Erinevate nõuete täitmine on finantssektorile koormavam kui 11 riigis harmoniseeritud süsteem," märkis Šemeta.- Hetkel kuum
Seotud lood
- Börsiuudised
- Romet Kreek
- Uudised
- Sirje Rank
- Börsiuudised
- Sirje Rank
Olulisemad uudised
- TOP
- Merit Võigemast
- 6. mai kell 12:48
- Uudised
- Jane Suu
- Anu Jõgi
- 5. mai kell 3:00
- Suur lugu
- Polina Volkova
- 3. mai kell 3:00
- Uudised
- Martin Johannes Teder
- 29. aprill kell 3:00
- Suur lugu
- Marge Ugezene
- 21. aprill kell 3:00
- Suur lugu
- Stiine Reintam
- 24. aprill kell 3:00
- Uudised
- Jane Suu
- Anu Jõgi
- 27. aprill kell 14:00
- Saated
- Eget Velleste
- 29. aprill kell 12:07
Teadlane: kuidas päästa noored passiivsusest
Eesti noorte poliitiline ja ühiskondlik aktiivsus ning panustamine kooli, kogukonna või ühiskonna tegemistesse jääb rahvusvaheliselt alla keskmise, kirjutab sotsioloog ja haridusteadlane Meril Ümarik.
Eesti noorte poliitiline ja ühiskondlik aktiivsus ning panustamine kooli, kogukonna või ühiskonna tegemistesse jääb rahvusvaheliselt alla keskmise, kirjutab sotsioloog ja haridusteadlane Meril Ümarik.
Šiauliu Bankas vedas Balti koondindeksi rohelisse
Kuna Šiauliu Bankase aktsiatega kaubeldi teisipäeval enim ning aktsia tõusis märkimisväärselt, tõusis Balti koondindeks +0,15% ning Vilniuse börs kerkis +0,45%. Tallinna turg taganes -0,04% ning Riia börs langes -1,89%.
Kuna Šiauliu Bankase aktsiatega kaubeldi teisipäeval enim ning aktsia tõusis märkimisväärselt, tõusis Balti koondindeks +0,15% ning Vilniuse börs kerkis +0,45%. Tallinna turg taganes -0,04% ning Riia börs langes -1,89%.
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Sääsepeletajate müüja: müüme toodet, millesse ise usume
Homeyard OÜ, mis on tuntud kodu- ja aiatoodete poolest, eristub läbimõeldud tooteportfelliga, keskendudes peamiselt sääsepeletajatele. Ettevõtte juht ja omanik Alari Ilves ütles saates “Kiired ja vihased”, et tema ei usu ütlusesse, et hea müügimees müüb kõik tooted maha.
Homeyard OÜ, mis on tuntud kodu- ja aiatoodete poolest, eristub läbimõeldud tooteportfelliga, keskendudes peamiselt sääsepeletajatele. Ettevõtte juht ja omanik Alari Ilves ütles saates “Kiired ja vihased”, et tema ei usu ütlusesse, et hea müügimees müüb kõik tooted maha.
Mitmesaja ettevõtte mentor: proovige teinekord turge, mis pole Läti
Tehnopoli äriarendusjuht ja ingelinvestor Martin Goroško jagab kolme kasvunippi, kuidas ettevõtted võiksid uusi turge võtta ning kasvada.
Tehnopoli äriarendusjuht ja ingelinvestor Martin Goroško jagab kolme kasvunippi, kuidas ettevõtted võiksid uusi turge võtta ning kasvada.
Tänasest on meil Eesti Rohetehnoloogia Liit
Äripäeva raadio rohetehnoloogiasaates "Cleantech" räägime värskelt loodud Eesti Rohetehnoloogia Liidust. Liit on loodud, et ühendada, toetada ja esindada rohetehnoloogia ettevõtteid, mis tegelevad keskkonda ja kliimat säästvate toodete, teenuste ja protsesside arendamise, kaubastamise, kasutamise, rahastamise ja muul moel toetamisega.
Äripäeva raadio rohetehnoloogiasaates "Cleantech" räägime värskelt loodud Eesti Rohetehnoloogia Liidust. Liit on loodud, et ühendada, toetada ja esindada rohetehnoloogia ettevõtteid, mis tegelevad keskkonda ja kliimat säästvate toodete, teenuste ja protsesside arendamise, kaubastamise, kasutamise, rahastamise ja muul moel toetamisega.
Asjatundja: autoturg seisab kaubandussõja lävel Tesla müük kidub, Musk hämab
Eesti autoostja on segaduses, Euroopa muretseb Hiina autode pealetungi pärast, Tesla kogeb kehva müüki, kirjutab KPMG juhtimiskonsultatsioonide valdkonna juht Tarmo Toiger Äripäeva Infopanga mootorsõidukite müügi konkurentsiraportile antud kommentaaris.
Eesti autoostja on segaduses, Euroopa muretseb Hiina autode pealetungi pärast, Tesla kogeb kehva müüki, kirjutab KPMG juhtimiskonsultatsioonide valdkonna juht Tarmo Toiger Äripäeva Infopanga mootorsõidukite müügi konkurentsiraportile antud kommentaaris.
Vilniuse Hero ärimaja katusele tulevad olümpia-väärilised jooksurajad
Kontori valimise üks olulisemaid kriteeriumeid on hea asukoht linna keskuses. Nii arvavad ka 68% Realco UAB kinnisvaraarendajate poolt küsitletud äriinimestest. Kontoritöötajate heaolu seisukohalt on aga olulised mugav töökoht (70%), optimaalne sisekliima (64%) ja loomulik päevavalgus (55%). Just need ja teised esmaklassilise kontoripinna kriteeriumid on võetud aluseks ka Vilniuse CBD äripiirkonda (Vilnius Central Business District) rajatava Hero ärikeskuse disainimisel.
Kontori valimise üks olulisemaid kriteeriumeid on hea asukoht linna keskuses. Nii arvavad ka 68% Realco UAB kinnisvaraarendajate poolt küsitletud äriinimestest. Kontoritöötajate heaolu seisukohalt on aga olulised mugav töökoht (70%), optimaalne sisekliima (64%) ja loomulik päevavalgus (55%). Just need ja teised esmaklassilise kontoripinna kriteeriumid on võetud aluseks ka Vilniuse CBD äripiirkonda (Vilnius Central Business District) rajatava Hero ärikeskuse disainimisel.
Raadiohommikus: börsitulemustest, kinnisvarast ja puidutööstusest
Esmaspäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis saab kuulda värskeima börsifirma Infortari tulemustest, kuid teeme juttu ka Tele2 juhiga ning räägime olukorrast puidutööstuses ja kinnisvaraturul.
Esmaspäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis saab kuulda värskeima börsifirma Infortari tulemustest, kuid teeme juttu ka Tele2 juhiga ning räägime olukorrast puidutööstuses ja kinnisvaraturul.