Finantstehingute maks teeb laenamise kallimaks

Maksu maksmisest kõrvalehoidmise vältimiseks on Euroopa Komisjon ette näinud maksustamise nii maksu rakendava riigi residendi kui sellises riigis emiteerimise tunnuse alusel. Mis tähendab, et tehing Prantsuse riigi võlakirjaga läheb maksu alla ka siis, kui kauplemine toimub Londonis. Suurbritannia ise ei plaani maksuga liituda ning on seisukohal, et see mõjutab negatiivselt osalevate riikide majanduskasvu.

„Kavandatav finantstehingute maks on väärsamm, millest kannatavad nii ELi riikide majandus kui ettevõtted,“ märkis maailma suurima pankadevahelise maaklerfirma ICAP Plc tegevjuht Michael Spencer. „See kahjustab märkimisväärselt võlaturgude toimimist, mis on valitsustele ja firmadele raha hankimiseks suure tähtsusega. See suurendab nii nende laenamise kui tegevuskulusid ning toob kaasa finantstegevuse massilise väljakolimise uut maksu rakendavast tsoonist.“

Investorid peaksid hoiduma kiusatusest osta-ja-hoia strateegiale ümber lülitada, et sel moel maksu vältida, ütles maailma suurima võlakirjafondi PIMCO Euroopa regiooni juht William Benz. „Kui kohe passiivsele strateegiale ümber lülituda, jääksid kasutamata aktiivse fondivalitsemise eelised ning kaitse languse vastu tõusvate intressimäärade ja kasvava turustressi perioodidel.“

Pangad hoiavad valitsuse võlakirju osana oma likviidsusportfellist, kuna eeldavad, et saavad need kiiresti ja suuremate kahjudeta likviidsuse suurendamiseks maha müüa, kui on vaja likviidsust suurendada. See argument uue maksuga enam ei kehti, leiab  Ralf Preusser. „Sellest võib tõesti tekkida motivatsioon osta esmasturul, kuna need turud on maksuvabad. Kui aga likviidsus maksu kehtestamise järel väheneb, võib tekkida surve ka tootlusele esmasturul.“