- OMX Baltic0,22%317,75
- OMX Riga0,36%887,38
- OMX Tallinn0,33%2 120,53
- OMX Vilnius0,05%1 443,79
- S&P 5000,02%7 140,35
- DOW 30−0,48%48 904,98
- Nasdaq 0,15%24 699,92
- FTSE 100−1,27%10 202,07
- Nikkei 225−1,02%59 917,46
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%87,62
- OMX Baltic0,22%317,75
- OMX Riga0,36%887,38
- OMX Tallinn0,33%2 120,53
- OMX Vilnius0,05%1 443,79
- S&P 5000,02%7 140,35
- DOW 30−0,48%48 904,98
- Nasdaq 0,15%24 699,92
- FTSE 100−1,27%10 202,07
- Nikkei 225−1,02%59 917,46
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%87,62
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Parteid ei saa kergekäeliselt laenu
Danske pank on otsustanud erakondadele enam mitte raha laenata, nagu see on olnud ka paljude teiste Eestis tegutsevate pankade poliitika.
“Pank on minevikus erakondadele raha laenanud, kuid praegu ei ole pangal ühegi erakonnaga laenusuhet,” teatas Danske Banki Eesti filiaali tegevjuht Aivar Rehe. “Pank ei soovi osaleda päevapoliitilises laenusuhtes – pigem väldime laenusuhteid erakondadega.”
Eesti Pangaliidu kodulehel on heas pangandustavas kirjas, et “pangad ei toeta erakondi või teisi oma olemuselt poliitilisi organisatsioone”.
Oluline kassavoog ja tagatis. Kui küsida pangaliidu tegevdirektorilt Katrin Talihärmilt, mida täpsemalt toetamise all mõeldakse, vastab ta, et annetusi. Toetamise hulka ei loe Talihärm laenude andmist, mille printsiip on ettevõtete, eraisikute ja muude institutsioonide puhul samasugune. Krediidiasutuste seaduse järgi peab pank laenu andmisel keskenduma taotleja prognoositavale kassavoole ja tagatistele.
“Kui see on äritegevus, siis me (Eesti Pangaliidu liikmed – toim) ei saa kokku leppida, kellele me laenu anname ja kellele mitte, sest see läheb vastuollu konkurentsiõigusega,” ütles Talihärm.
Küll aga säilib igal krediidiasutusel õigus otsustada ettevõtte laenupoliitika üle ehk kellele ja mis tingimustel ta raha annab.
LHV Panga juhatuse esimehe Erki Kilu sõnul ei ole nemad erakondadele laenu andnud ega kavatse seda teha ka tulevikus. “Oleme sellise otsuse enda jaoks juba varem teinud, et vältida olukordi, kus panka võidakse mõne erakonnaga kaudselt seostada,” lisas ta. Sellise otsuse tegi pank juba laenutegevuse alguses.
Põhimõtte, et parteidele laene ei anta, on seadnud veel SEB, DNB ja Svenska Handelsbankeni Eesti filiaal. SEB otsustas kontserni sees 2008. aastal kirja panna, et ei finantseeri erakondi, kuid põhimõte on neil juba aastaid kehtinud. DNB ja Handelsbankeni jaoks jäävad parteid väljapoole äristrateegiat.
Ei kuulu sihtgruppi. “DNB sisemisest krediidipoliitikast tulenevalt ei ole erakonnad praegu meie laenusaajate sihtgrupp,” ütles DNB ettevõtete panganduse direktor Ivar Kõllo. DNB teatel on panga strateegia finantseerida “ettevõtteid, kes kasutavad laene oma ettevõtluse tõhustamisel ning teenivad laenude teenindamiseks piisavat positiivset rahavoogu”.
Sarnase krediidipoliitikaga ühinevad Bigbank ja Nordea. Kumbki pole selgesõnaliselt erakondade finantseerimist välistanud, kuid seatud tingimuste põhjal eelistatakse parteide asemel äriühinguid. “Erakonna rahavood on suuresti sõltuvuses liikmemaksude laekumisest ning annetustest, nende rahavoogude stabiilsust ja jätkusuutlikkust on keeruline analüüsida,” teatas Nordea kõneisik Jane-Liina Liiv.
Neutraalsemat suhtumist esindab Swedbank. Pank on poliitilistele organisatsioonidele laenu andnud. Krediidipank ei ole oma laenupoliitikas samuti kehtestanud parteide finantseerimise keeldu ja praeguse seisuga ei plaanita seda muuta.
Laenud mittetulundusühingutele. Läti panga Citadele Eesti filiaali kõneisik Sirle Truuts ütles, et nemad ei ole erakondade finantseerimist kordagi arutanud. “Mittetulundusühingutele anname küll laenu, juhul kui on tegu jätkusuutliku ettevõttega,” ütles Truuts. “Praegu me jääme vastuse võlgu, mis puudutab erakondadele laenu andmist.”
Hetkel kuum
Parteid loodavad laenuta toime tulla
Parteidest on viimastel aastatel laenu võtnud või seda tagasi maksnud näiteks Sotsiaaldemokraatlik Erakond, Isamaa ja Res Publica Liit (IRL) ning Keskerakond, keda on nõustunud rahastama Danske (endine Sampo Pank) ja Swedbank. Sotsiaaldemokraadid ja Keskerakond tasusid viimased laenumaksed tänavu, IRL 2011. aastal.“Kui on valimiskampaania ajal selliseid kulutusi, mis on edasilükkamatud, siis on targem pangast laenu võtta,” ütles Sotsiaaldemokraatliku Erakonna peasekretär Indrek Saar. “Parem võtta krediidiasutustelt laenu kui olla hankijatele võlgu.” Saar loodab, et selle aasta valimiskampaania ajal saab partei hakkama laenurahata. “Igasuguse asutuse või ka riigieelarve puhul peab reaalselt hindama, milleks võimeline oled, ja tegema korrektiive,” lisas Saar.
Võlg tasutud. IRL laenas 2007. aastal Swedbankist 6 miljonit krooni (üle 380 000 euro), mille viimase osamakse tegi partei tunamullu. Peasekretäri Tiit Riisalo teatel kasutati saadud raha muu hulgas kampaaniate korraldamiseks. Riisalo sõnul pole erakonnal lähiajal plaanis laenu võtta, mistõttu tuleb kampaaniate rahastamiseks toetuda liikmemaksudele, annetustele ja riigieelarvelisele toetusele.Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna juhatuse liige Martin Helme kinnitas, et partei on riigikogu valimiste eelsed ja aegsed võlad likvideerinud. “Eelseisvate valimistega seoses võttis juhatus kevadel vastu otsuse, et ei kuluta rohkem, kui raha on, see tähendab võlgu ei võta,” lisas Helme.
Hetkel kuum
Sõida parem bussiga, ütles kindlustus pensionärile
“Juhi juttudes” parima juhi konkursi nominent Marja-Liisa Alop
Sõida parem bussiga, ütles kindlustus pensionärile
Podcastid
Enimloetud
2
Sõida parem bussiga, ütles kindlustus pensionärile
Viimased uudised
“Juhi juttudes” parima juhi konkursi nominent Marja-Liisa Alop
Tagasi Äripäeva esilehele