Mida räägib juhi kehakeel ettevõtte käekäigust?

Enne ettevõttesse investeerimist tasuks arvestada järgnevaid näiteid.

1. Raskes olukorras ei tohi paanikasse sattudaOn oluline teada, kuidas käitub firmajuht rasketel aegadel. Kas ta jääb enesekindlaks või mitte. Kõige usaldusväärsemad juhid on need, kes suudavad keerulistel aegadel olukorraga hästi toime tulla.

Kuid tippjuhid võivad teinekord üle reageerida ning siis näib see olevat pigem paanika. Näiteks kui meediafirma AOL teatas, et sulgeb Patch Media alluvuses olevad 300 kohalikku uudisteportaali, kutsuti ettevõttes kokku suur koosolek. Aga kui Patch Media üks eestvedajaid ning AOLi loovjuht Abel Lenz hakkas Armstrongi esinemisest fotosid tegema, ütles viimane kõikide töötajate ees: “Abel, pane kaamera käest – nüüd!” Hinge tõmbamata sõnas Armstrong: “Abel, sa oled vallandatud!” Järgmisel päeval kukkus AOLi­ aktsia 3,2%.

Armstrong küll vabandas oma käitumise pärast, kuid investoritele näitas see, et rasketel aegadel on keeruline ­Arm­­s­trongi usaldada.

2. võõraste sulgedega ehtimine on märk ebakindlusestJuht, kes toob kohtumistele kaasa palju juhatuse või nõukogu liikmeid, jätab mulje, nagu tunneks ta ennast ebakindlalt.

Corporate Library portfellihalduri Neill Minow’ sõnul jätab tegevjuht seda halvema mulje, mida suurem seltskond tal kaasas on.

“Kui sa küsid tegevjuhilt küsimuse ning enne vastamist vaatab ta nõukogu või finantsjuhi otsa, on aeg aktsiaid müüa. Halb märk on ka see, kui nad annavad sulle küsimuseks ajapiirangu – see näitab, et tegelikult nad ei kuula, vaid tegutsevad ainult kella järgi.”

3. Karisma ei pruugi olla parim edu näitajaArvutigigandi IBMi juht John Akers oli endine hävituslendur, kes jättis paljudele süümepiinadeta inimese mulje. Tema “kõva mehe” kehakeel ­aitas tal 1985. aastal IBMi etteotsa saada. Akers jättis küll jõulise mulje, kuid tema juhtimise all teatas IBM ajaloo suurimast kahjumist, mis ulatus 1993. aastal 5 miljardi dollarini. Pärast seda sunniti Akers ettevõttest lahkuma. Peale IBMi on Akers töötanud ka Lehman Brothersis, kui see enda pankrotist teatas.

Konsultatsioonifirma Devil’s Advocate’i partneri Chunka Mui sõnul võib sellesarnaseid näiteid tuua ka teistest firmadest. “Peaaegu iga suure strateegilise läbikukkumise taga oli karismaatiline juht. Näiteks viimase 30 aasta jooksul on iga Kodaki juht öelnud, et mõistab digitaalset fotograafiat ning paljud investorid uskusid neid. Paraku ei pea ükski neist juhtidest ennast vastutavaks Kodaki pankroti pärast.”

4. Tugevus ei korva teisi isikuomadusi Microsofti juhi kohalt lahkuv Steve Ballmer on saanud suurt kriitikat sellepärast, et ta ei tegelenud innovatsiooniga samamoodi nagu tema eelkäija Bill Gates.

Kui vaadata aga Ballmeri kõnepidamisoskust, eeldaks ju dünaamilist juhti. Paljudest ärilistest läbikukkumistest raamatu kirjutanud Paul Carrolli sõnul on Ballmeri hääl väga vali ning tema kohalolek ülakaalukas.

“Ballmer pidi oma häält harjutama, et mitte häälepaelu kahjustada,” ütles Carroll. “Ta võis võita väikesi lahinguid, aga tema isiksuse jõud ei olnud piisav, et hoida Microsofti pidevas innovatsioonis.”

5. Et olla edukas, ei pea välja nägema nagu filmitäht Liiga tihti hinnatakse firmajuhte nende välimuse ja riietuse järgi. Kuid Wall Streetilt on võtta mitmeid näiteid edukatest juhtidest, kes ei näinud välja nagu GQ ajakirja kaanelt välja hüpanud. Citigroupi juht Sanford Weill muutus enne suuri tehinguid ülekaaluliseks ning näis kõige rohkem tundvat huvi aktsiaturu vastu. Ta polnud filmistaari välimusega, kuid suutis Citigroupi muuta “finantskaubahalliks”, kust klientidel oli võimalik osta erinevaid finantstooteid.

Hea näide on ka Apple’i looja ja kauaaegne juht Steve Jobs, kes edukaks saades loobus kallitest ülikondadest ja kingadest ning vahetas need teksapükste ja New Balance’i tossude vastu.