• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Sillamäe pääses miljonikulutusest

    Keskkonnaameti otsuse peale lubada Sillamäe prügila katmisel kasutada OÜ Ecocleaner toodetud jäätmekütust võivad kergendatult hingata nii Sillamäe linn kui ka Ecocleaneri omanikud.

    Keskkonnaamet otsustas lubada Sillamäe prügila sulgemisprojektis kasutada prügila katmisel ca 20 000 m3 mehaaniliselt töödeldud jäätmeid. Sillamäe linna jaoks tähendab see hinnanguliselt 0,5–1 miljoni euro suuruse kulu ärajäämist, kuna negatiivse otsuse korral oleksid nad pidanud rahastama 15 000 tonni kaaluva jäätmekoguse äravedamist.
    Linn oleks siis küll esitanud Ecocleanerile nõude, kuid ettevõte on rahast lage.
    Pinnasega asendamine oleks raiskamine. Keskkonnaamet põhjendas, et kui jäätmeid ei kasutataks, tuleks prügila madalam ja nõlvused lamedamad. Järsemad nõlvused on vajalikud sademevee äravoolu suurendamiseks ning sademevee infiltratsiooni vähendamiseks.
    Ballastmaterjali kasutamata jätmise puhul suureneb tunduvalt nõrgvee teke ja sellega seotud keskkonnakoormus. Jäätmete asendamine pinnasega ei ole otstarbekas loodusressursside raiskamise tõttu, see oleks ka liiga kallis. “Prügikeha ümberkaevamistööd suurendaks hüppeliselt sulgemistööde kaevemahtusid ja looks vajaduse 20 000 m3 materjali utiliseerimise järele, mis tõstaks oluliselt sulgemislahenduse hinda,” märgitakse keskkonnaameti korralduses.
    Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) otsustas maikuus Sillamäe prügila sulgemise projekti rahastamiseks eraldada 1 013 044 eurot.
    Keskkonnaameti otsus. Sillamäe abilinnapea Tõnis Kalbegi sõnul on linn esitanud KIKile taotluse tähtaegade pikendamiseks, kuna projekteerimistööd võtsid kavandatust kauem aega. “Ülejäänud kulud on KIK kooskõlastanud, aga jäätmematerjali kasutamine sõltub keskkonnaameti otsusest. Kui jäätmed tuleb ära vedada, siis see ei ole abikõlbulik kulu,” rääkis Kalberg vahetult enne keskkonnaameti otsust.
    Ecocleaneri omanikud Indrek Paal ja Tommy Biene panid Sillamäe prügilas 2007. aastal KIKilt saadud 600 000 euroga püsti Eesti esimese jäätmekütuse tootmise.
    Ecoclaener sõlmis Sillamäe linnaga kümneks aastaks operaatorlepingu. Et Sillamäe prügila on suletavate prügilate nimekirjas, pidi osa töödeldud jäätmetest minema prügila katmiseks. Ülejäänust plaanis Ecocleaner toota jäätmekütust, mis sobiks põletamiseks Kunda tsemenditehas. Paraku tekkisid juba alguses probleemid jäätmete peenpurustamisel ning tsemenditehase jaoks jäi fraktsioon liiga suureks.
    Lõpliku põntsu sai äri mullu märtsis, kui kohalik prügikuningas Nikolai Ossipenko katkestas jäätmete veo Sillamäe prügilasse.
    Kadus kogu käive. “Ossipenko omandas enamuse Uikala prügilas ja päevapealt lõppes jäätmete vedu Sillamäele ning kadus kogu käive,” rääkis OÜ Ecocleaner Sillamäe üks omanikest Indrek Paal kevadel Äripäevale.
    Ecocleaner sai ümbertöötlemiseks Ossipenko firmadelt 90 protsenti jäätmetest. Et otsuse taga  ei olnud niivõrd majanduslikud kaalutlused, näitab see, et Sillamäel oli jäätmete vastuvõtu hind madalam kui Uikalas.
    Sillamäe linn lõpetas seejärel Ecocleaneriga prügila operaatorlepingu ning jäi ootama, kas keskkonnaamet lubab prügila katmiseks kasutada sinna ladustatud 15 000 tonni biomehaaniliselt töödeldud jäätmeid.
    Negatiivse otsuse korral oleks prügila sulgemise eest vastutaval Sillamäe linnal tulnud need jäätmed vedada kas Uikala prügilasse või Iru prügi­põletusjaama. Hinnanguliselt oleks see võinud kokku maksma minna 0,5–1 miljon eurot. Linn oleks seejärel esitanud rahalise nõude Ecocleanerile.
    Ecocleaneri omanikud tunnistasid aga kevadel, et neil selleks raha ei ole. “Kui me oleme sunnitud selle ära viima, siis on väike tõenäosus, et omanikud sinna nii palju raha juurde panevad, ja tõenäosus, et Ecocleaneri vara müügist laekuv summa selle ära katab, on samuti väike,” sõnas Paal.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Andi Pleskovski: laopindade turul valitsevad uued trendid
Neil, kel on kiirelt sobivat laopinda tarvis, tasub kärme olla, kirjutab RE Kinnisvara partner Andi Pleskovski.
Neil, kel on kiirelt sobivat laopinda tarvis, tasub kärme olla, kirjutab RE Kinnisvara partner Andi Pleskovski.
Evergrande jättis ka armuajal võlamaksed tegemata Ettevõte liigub pankroti poole
Hiina kinnisvaraarendaja Evergrande ei maksnud 30päevase armuaja jooksul osasid võlgasid tagasi, ütlesid asjaga kursis olevad inimesed Reutersile. See võib tähendada, et massiivset ettevõtet ootab peagi pankrot.
Hiina kinnisvaraarendaja Evergrande ei maksnud 30päevase armuaja jooksul osasid võlgasid tagasi, ütlesid asjaga kursis olevad inimesed Reutersile. See võib tähendada, et massiivset ettevõtet ootab peagi pankrot.
Välisturistide arv jäi oktoobris kriisieelsele poole võrra alla
Statistikaameti andmetel peatus oktoobris majutusettevõtetes üle 227 000 turisti, mis on 44% rohkem kui aasta varem samas kuus. Suurenes nii sise- kui ka välisturistide arv, kuid võrreldes kriisieelse ajaga on olukord nukker.
Statistikaameti andmetel peatus oktoobris majutusettevõtetes üle 227 000 turisti, mis on 44% rohkem kui aasta varem samas kuus. Suurenes nii sise- kui ka välisturistide arv, kuid võrreldes kriisieelse ajaga on olukord nukker.
Moekunstnik Liisi Eesmaa: olen nagu tuletõrjuja – alati on kellelgi kostüümikriis
„Alati on kellelgi mingi kostüümikriis ja siis kutsutakse mind appi – selline päästeteenistus tuleb, toob värvid, kangad ja lahedad materjalid,“ rääkis moe- ja kostüümikunstnik Liisi Eesmaa saates „Läbilöök“.
„Alati on kellelgi mingi kostüümikriis ja siis kutsutakse mind appi – selline päästeteenistus tuleb, toob värvid, kangad ja lahedad materjalid,“ rääkis moe- ja kostüümikunstnik Liisi Eesmaa saates „Läbilöök“.