Riigihange peab hakkama põhjani läbi paistma

Artikkel

- Uudised
- 29. oktoober 2013 kell 21:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Riigihange peab hakkama põhjani läbi paistma
Eestil on vaja lähtuvalt Euroopa Liidu direktiividest lähiaastatel muuta oma riigihangete seadust. Plaanis on muuta ka hankijate arusaama, mille järgi on olulisim kriteerium riigihanke võitmiseks madalaim hind.
Hind jääb edaspidigi oluliseks kriteeriumiks, kuid Äripäeva hinnangul peavad riigihangete puhul senisest märksa olulisemaks muutuma usaldusväärsus ja läbipaistvus. See puudutab nii konkreetseid hankemenetlusi ja selles osalejaid kui ka mõtteviisi laiemalt.
Kergema vastupanu tee. Praeguse riigihangete seaduse eesmärk on tagada hankija raha läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne kasutamine riigihankel. Paraku on ajapikku määravaks muutunud just madalaim hind, mis on tihti ainus otsustuskriteerium
Selle üks põhjus on lihtsus. Teisalt mängib sageli rolli ka hankijate viitsimatus või soovimatus keerukamat ja komplekssemat hanget kokku panna. Ehkki lõppkokkuvõttes võiks see tulla otstarbekam ja säästlikumgi.
Selline kergema vastupanu teed minek on kaasa toonud märkimisväärselt palju alapakkumisi ja nendest tulenevaid hilisemaid probleeme. Näiteks juhtub ikka, et hanke võitja küsib (konkursiväliselt) lisaraha või jätab kohustused sootuks täitmata. Hankest hankesse on võit läinud firmadele, kelle puhul on usaldusväärsuse defitsiit täiesti ilmne. Meenutame siin näiteks kunagist Faciot.
Riigi partnerid peavad aga olema vaid usaldusväärsed firmad. On kindel, et kui arvestada senisest rohkem ettevõtte ja sellega seotud isikute varasemat tausta ja nende usaldusväärsust, saaks osa selletaolisi probleeme juba eos välistada.
Teisalt aitaks see kaasa riigi usaldusväärsuse kasvule avalikkuse ja ettevõtjate silmis. Avalikkus saaks suurema kindluse, et riik kasutab avalikku raha otstarbekalt. Ettevõtjad aga kindluse, et konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine ei tähenda seda, et löögile pääseksid n-ö kõlvatu konkurentsi võtteid kasutavad konkurendid.
Lihtsaim moodus riigihangete läbipaistvust suurendada on lisaks praegu avalikustatavatele materjalidele ja dokumentidele teha pärast võitja väljakuulutamist avalikult kättesaadavaks kõigi riigihankel osalenute pakkumised.
See annaks ettevõtjatele hea võimaluse end teistega võrrelda – ettevõtjad saaksid nii otsest kui ka kaudset tagasisidet, mida hinnati ja millele järgmisel korral rohkem tähelepanu pöörata.
Ärisaladus ja avalik raha. Vastuväitena võidakse rääkida sellest, et tegemist on ärisaladusega. Samas kaalub avaliku raha kasutamise läbipaistvus üles praegu sageli lihtsalt teadmatusest või rutiinist ärisaladuseks nimetatavad näitajad. Kes ei soovi oma pakkumist avalikumana näha, võib ju riigihankest eemale hoida.
Kui aga tegemist ei ole otseselt andmetega, mis sisaldavad riigisaladust või on olulised riigi julgeoleku tagamiseks, sisaldavad delikaatseid isikuandmeid või teavet, mis võib kahjustada inimeste turvalisust, peaksid kõik maksuraha kasutavate asutuste korraldatavad toimingud olema läbipaistvad ja avalikud.
See annab maksumaksjale senisest märksa põhjalikuma ülevaate, milleks tema maksuraha kasutatakse.
Koos läbipaistvusega suureneb ka väga oluline üldsuse kontroll selle üle, kuidas avaliku raha eest erinevaid objekte ehitatakse, kaupu või teenuseid hangitakse.
Hetkel kuum