Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ettevõtja. Eesmärk on mõnus töökoht, mitte kasum

    Kõikvõimalikus vormis disaini loomisega tegelev ettevõte Velvet OÜ sai alguse ideest grillipeol, kus kolmel mehel tekkis mõte luua endale mõnus töökoht, praegu aitavad mehed luua mõnusaid töökohti ka teistel.

    “Hakkasime kolmekesi pihta minu ema köögis,” meenutas Janno Siimar, kelle sõnul ettevõtte rajamiseks suurt raha ei kulunudki, eesmärk oli luua endale mõnus töökoht ja teha ägedaid asju, mitte kiiresti miljonäriks saada.
    “Mõnus” ei tähendanud mõistagi logelemist, vaid ennekõike väljakutseid pakkuvat ja arendavat töökohta, kuhu tahad igal hommikul tulla ning kust saad igal õhtul rahulikult koju minna. Siimar märgib, et ei osanud toona unistadagi sellest, mis praeguseks on saavutatud.
    Hoogne algus. Praegugi ettevõtte igapäevatöös kaasa löövad Janno Siimar, Mario Lankots ja Aivo Kallas ning nüüdseks ettevõttest lahkunud Markko Karu registreerisid Velvet OÜ 2004. aasta veebruari keskel ning saatuse tahtel sai Disainiagentuuri Velvet sünnipäevaks 24. veebruar ehk Eesti Vabariigi aastapäev. “Oleme oma sünnikuupäeva üle väga uhked!” lisas Siimar. Äriregistrisse kanti ettevõte siiski päev hiljem.
    Siimar õppis toona ülikoolis psühholoogiat ning tegi kooli kõrval programmeerija ja äriarendaja tööd. Aivo Kallas töötas vabakutselise fotograafina ning Mario Lankots töötas reklaamiagentuuris tootmisjuhina.
    Ettevõtte alustamiseks raha ei kulunud. Arvutid olid poistel olemas, Kallasel fotograafina ka korralik fototehnika – jäi üle vaid paar klienti leida. Esimesed kliendid leitigi tutvusringkonnast. Esimesed tööd olid lihtsamad, pool aastat hiljem sai  juba täitsa arvestatavaid töid teha. Esimene töö jõudis Kuldmuna finaali juba esimesel tegutsemisaastal, selleks oli Tallinna lennujaama kalendri päis.
    Velvet OÜ on disainiagentuur, mis  Siimari sõnul tegeleb disaini loomisega kõikvõimalikus vormis, brändist veebilehtedeni, raamatust messiboksideni, muuseumide sisekujundusest interaktiivsete eksponaatideni, disainimata ei jää ka ettevõtete ärimudelid.
    Inimkesksus on ärimudeli loomise tuum. “Aita­me muuta tegevuse selliseks, et töötajatel oleks mõnusam tööd teha ja klientidel oleks mõnusam ­uusi asju osta,” selgitas Siimar. Ärimudeli disainimisel võetakse firma äritegevus algosadeks lahti ja rakendatakse erinevaid disainimeetodeid, et näha, kus on kitsaskohad ning millised on võimalused. Siis pannakse kokku uus plaan, kuidas edasi tegutseda. Ärimudeli disainimine ei ole Siiamari sõnul esteetikaga mängimine, vaid rõhuasetus on muuta ettevõtte tegevus inimkeskseks. Eesmärk on see, et ettevõte lähtuks eelkõige inimeste vajadustest ega oleks piiratud vaid oma oskustega või suunatud konkurentide survest.
    Siimar rääkis, et disainivaldkond on nagu IT. “Me aitame teistel paremini hakkama saada ja senikaua, kuni on ettevõtteid, kellel on vaja paremini hakkama saada, senikaua on disainiturg lõputu,” hindas ta ja lisas, et ei ole ühtegi ettevõtet, kellel disainist kasu ei oleks.
    Stereotüüpsetest disainiinimestest on asi kaugel. Agentuuris töötavad hingelt disainerid, tegelikult aga lisaks disaineritele arhitektid, IT-inimesed, juristid, finantsinimesed, talupidajad ja kuulus räppar Metsakutsu. Agentuuris on loovad ametid kõigil. “Vahel öeldakse, et raamatupidaja ja kontorijuht ei ole loovad ametikohad, aga ma arvan, et meiega ei saaks hakkama, kui ei oleks veidigi loov inimene,” rääkis Siimar. Ta rõhutas, et see, et raamatupidaja on loovinimene, ei tähenda muidugi seda, et ta teeks “loovat raamatupidamist”.
    Ettevõttel on järgmise aasta alguses täitumas kümme aastat tegutsemist. Siimar lubas, et disainiagentuuril seisab ees veel vähemalt kümme aastat. Ta põhjendas pikka iga sellega,  et ettevõtte põhikaader algusaastatest on peaaegu säilinud. “Meil on selline hea sisekliima ja hästi normaalsed inimesed, nad ei taha ära minna,” põhjendas Siimar ja lisas, et agentuuris ei ole ka reklaamiagentuuriga sarnast tempot. “Meie töö on asju läbi mõelda, siin ei saa rapsida.”
    Auhinnad tänuks ka kliendile. Disainiagentuuri töö on hooajaline. Hooajalisus sõltub suuresti klientidest, ent agentuuri kõrghooajad on detsembris ja märtsis, suvi on suhteliselt vaikne aeg. Vahepealsel ajal puhatakse või tehakse oma projekte. “Pigem on see aeg patareide laadimiseks, käiakse kuskil oma kaevul,” rääkis Siimar.
    Meeldejäävamate õnnestumiste kohta lausus Siimar, et suurim rahuldus on see, et ettevõte on kümme aastat edukalt hakkama saanud ja palju lahedaid inimesi enda ümber kogunud. “Iga ­auhind on tore, neid on meil kokku üle 70, aga põhimõtteliselt on need pigem endale ja kliendile tänuks,” nentis ta.
    Konkurentide määratlemine on Siimari sõnul keeruline, ühtepidi ei ole ühtegi konkurenti, teisalt on konkurent igal nurgal. Kõik oleneb kliendist.  “Mingeid suuremaid probleeme meil ei ole, kliendid on vanad ja kogenud, töö on mõnus,” hindas ta.
    Välismaalased Eestisse praktikale
    Intervjuu lõpus ütles Siimar, et räägime nüüd millestki põnevast ka. Nimelt on iga natukese aja tagant Velvetis välismaalased praktikat tegemas.“Meil on praktikaprogramm, keegi on kogu aeg majas. Praegu on iraanlasest Amid, kes töötas disainiagentuuris IDEO, San Franciscos, ja järgmine nädal tuleb kaks prantslast,” rääkis Siimar. Viimase paari aasta jooksul on neil käinud praktikante Rootsist, Inglismaalt, Hispaaniast, Prantsusmaalt, Iraanist ja isegi Lõuna-Koreast. Samas loomulikult on ka Eestimaa säravaimad pojad ja tütred teretulnud.Amid Moradganjeh  on Velvetis juba teist korda. Kaks aastat tagasi soovitas üks Velveti töötaja Amidil Eestisse tulla. Toona oli iraanlasest Amid Eestis paar kuud. “See oli mu esimene kogemus Eestiga ja mulle väga meeldis. Mulle meeldisid Eesti inimesed, see, kuidas nad töötavad, mulle meeldis see maa, see linn. Kõik oli võimas,” iseloomustas ta. Kaks aastat hiljem on Amid tagasi Velvetis tegemas konsulteerimistööd, ning samal ajal oma projekte koostöös Velvetiga. Amid on Eestis seekord neli kuud ja jääb veel üheks kuuks.“Eestis on midagi, mida paljud ei tea. Esiteks inimesed on supertoredad, tehnoloogia ja isegi mõtlemise tase on rahvusvaheline, siin on head võimalused. See on väiksem maa ja siin on palju lihtsam asju tehtud saada kui suurel maal. Siin on palju paremad võimalused,” selgitas iraanlane.
    Klient: nad tulevad kõigega kaasa
    Jomi Interactive OÜ üks omanik ja Velvet OÜ klient Kadri Uljas iseloomustab agentuuri kui väga ägedat meeskonda, kes millelegi käega ei löö.“Nad on väga äge meeskond. Kui sa neile mingi idee välja tulistad, siis nad tulevad kõigega kaasa ega ütle kunagi “ei”. Meie toote puhul inimesed tavaliselt vaatavad pika pilguga, et mida te teete. Eile öösel saatsin Jannole hunniku ideid ja täna hommikul tegi neist kujundused valmis ja lisas oma twist’i sinna juurde. Nendega on väga aktiivne suhtlus, paar korda nädalas saame kokku ja meilivahetus on pidev.”Elioni  TV ja sisuteenuste juhi Paul Kristjan Lilje sõnul on Velvet uuendusmeelne ning heast lõpptulemusest huvitatud.“Meie huumorimeel on samal võnkesagedusel ja tõenäoselt nii mitmedki tunnid on nad meid bill’inud meeleoluka atmosfääri eest. Money well spent,” ütles Lilje.Velvet on tema sõnul positiivne ja uuendusmeelne ning ettevõtte kontorisse on alati meeldiv minna. Koostöö hõlmas Elioni uue internetipõhise suhtluskeskkonna loomist, mis vahetab peagi välja vana hot.ee.Samuti joonistas Velvet valmis ühe televisiooniteenuse, mida Lilje sõnul on veel vara välja reklaamida. Lilje märkis, et Velvetiga koostööd tehes tajub ta pidevat soovi areneda ja uusi lähenemisi proovida ning sealjuures riskida. Oluline Velvetiga on ka partnerluse tunne, mitte tellija-täitja suhe.
     
    Pane tähele
    Velveti nõuanded alustajatele
    1. Ei tohi ära unustada iseennast! “Kui surivoodil küsitakse, et mida sa terve elu tegid, siis viimane asi, mida vastata, on, et raha teenisin,” rõhutab Siimar.2. Kõike ei ole vaja ise teha, kaasa sõpru või spetsiliste. Keerulisemad ja ohtlikumad tööd jäta spetsialistidele. Kui alguses teha suuri vigu, on neid hiljem raske parandada.3. 90 protsenti jamasid tuleb eeldamisest. “Kõige suurem õppetund on see, et eeldamine on kõige suurem p***minemiste ema,” nendib Siimar.
  • Hetkel kuum
Paul Künnap: Soome ja Rootsi võidujooks terase pärast annab Eestile õppetunde
Rohepöördest tingitud tööstuse ümberorienteerumise ja ka ümberpaiknemise ajaaken ei ole lõputu. Kes esimesena suudab vajalikud investeeringud teha ja enda juurde meelitada, on järgnevateks kümnenditeks võitja, kirjutab värske näite põhjal advokaadibüroo Sorainen partner Paul Künnap.
Rohepöördest tingitud tööstuse ümberorienteerumise ja ka ümberpaiknemise ajaaken ei ole lõputu. Kes esimesena suudab vajalikud investeeringud teha ja enda juurde meelitada, on järgnevateks kümnenditeks võitja, kirjutab värske näite põhjal advokaadibüroo Sorainen partner Paul Künnap.
Inteli aktsia odavnes pärast nõrga prognoosi avaldamist
Tehnoloogiaettevõte Intel avaldas neljapäeval selle aasta esimese kvartali tulemused, mis ületas Wall Streeti ootuseid aktsiakasumi puhul, kuid müügitulu jäi eeldatust väiksemaks.
Tehnoloogiaettevõte Intel avaldas neljapäeval selle aasta esimese kvartali tulemused, mis ületas Wall Streeti ootuseid aktsiakasumi puhul, kuid müügitulu jäi eeldatust väiksemaks.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Põlva saunatootja asendas jahtunud turud ühe kliendiga USAs: “Tööd on rohkem kui peaks!”
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Teabevara on nagu ülikool
„Teabevara tunnis“ saad piiluda teabevara köögipoolele.
„Teabevara tunnis“ saad piiluda teabevara köögipoolele.
Karmo Tüür: kuriusklikkus saadab ökosurma
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Tesla plaan keskenduda odavamatele sõidukitele kergitas aktsia hinda
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Taastuvelektri toodang näitas aasta alguses kasvu
Eesti elektrijaamad tootsid esimeses kvartalis taastuvelektrit 791 gigavatt-tundi ehk 17 protsendi võrra rohkem kui eelmise aasta samal perioodil.
Eesti elektrijaamad tootsid esimeses kvartalis taastuvelektrit 791 gigavatt-tundi ehk 17 protsendi võrra rohkem kui eelmise aasta samal perioodil.
Kohus jättis Merko vaidluses riigiga tühjade pihkudega
Tallinna halduskohus, mis korra juba pikale veninud vaidluses riigilt Merkole pea miljoni kahjuhüvitist välja mõistis, jättis värske otsusega ehitusfirma kaebuse rahuldamata.
Tallinna halduskohus, mis korra juba pikale veninud vaidluses riigilt Merkole pea miljoni kahjuhüvitist välja mõistis, jättis värske otsusega ehitusfirma kaebuse rahuldamata.