04.11.13, 23:00

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Buumiaegne hind annab säästlikuma korteri

Uue korteri lõpphinna määrab suuresti pakkumise ja nõudluse vahekord. Praeguste ja buumiaegsete korterite võrdlemisel on tähelepanuta jäänud asjaolu, et praegune uus korter erineb tootena väga oluliselt buumiaegsest. Nüüd saab uue korteri ostja sama raha eest tunduvalt parema toote.

Viimasel ajal ehitatud korterid on näiteks oluliselt energiatõhusamad, sest aknad peavad paremini sooja. Seintes ja katusel on kasutatud rohkem soojustust. Samuti on uusarendustel säästlikumad küttesüsteemid. Uue energiatõhusama kortermaja ehitamine on aga kallim, kui seda oli kinnisvarabuumi aastatel ehitatud kortermaja. Samuti asuvad praegu rajatavad korterid parematel asukohtadel ja arendused on paremini läbi mõeldud.

Peamiselt ehitushind. Suurema osa uue korteri hinnast moodustab ehitushind, suuruselt järgmine kuluartikkel on krundi maksumus. Neile järgnevad taristu rajamisega seotud kulud, hoone projekteerimismaksumus, projekti rahastamine jm kulud.

Ehitushind on viimase kolme aastaga tõusnud ca 20% ja selle peamine vedur on tööjõukulude kallinemine. Isegi kui järgnevatel aastatel ehitushind stabiliseerub, siis selle kukkumine 2010. aasta tasemele ei ole eriti reaalne. Lisaks tööjõu kallinemisele survestavad ehitushinda nii inflatsioon kui ka energiahindade tõus. Ehitusfirmad töötavad praegu oluliselt efektiivsemalt, kui seda tegid ettevõtted ehitusbuumiaastatel, mistõttu on ehitushindade tõus tingitud paljuski sisendhindade tõusust, mitte ettevõtjate ahnusest. Viimast aitavad kontrolli all hoida ehitusfirmade rohkus, tihe konkurents ja mõõdukas töömaht.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Investorite julgus. Kinnistute hinnad on samuti viimastel aastatel mõnevõrra tõusnud, aga mitte nii palju kui ehitushind. Nii mõnigi kinnisvaraarendaja ostis majanduslanguse aastatel kinnistuid pankrotivarana suhteliselt odavalt. Uutel arendusprojektidel aga nimetatud eelis sama hästi kui puudub. Kinnisvarainvestorite riskijulgus on suurenenud ja arendusturule on tulnud uut kapitali, mis on samuti kinnistute hinda kasvatanud.

Edasine on tugevalt seotud inimeste sissetulekutega. Kui palgad tõusevad, on ka kinnisvara hinna tõus tõenäoline.

Seotud lood

Sisuturunduslikus saates “PwC juhtimistase” räägitakse sel korral, kuidas edukalt projekti juhtida.

30.06.25, 13:00

Kasulik kuulamine: miks projektid ebaõnnestuvad ja kuidas neid edukalt ellu viia

Enimloetud

Uudised

01.07.25, 11:02

USA süüdistab 10miljardilise meditsiinipettuse tegemises ka eestlasi

Saated

30.06.25, 16:02

Kristjan Liivamägi: eestlast ootab ees karm kohanemine

Uudised

01.07.25, 15:30

Maksukuriteos süüdistatav ettevõtja määras endale priske dividendi

Juhtkiri

01.07.25, 08:08

Coop Pank käitus heal juhul liiga ahnelt

Majandustulemused

01.07.25, 14:02

Bolti kahjum ületas 100 miljoni euro piiri

Asutajate firmad maksid miljoneid dividende

Uudised

01.07.25, 13:39

Reformierakond meelitas linnapeaks mitut tuntud ärimeest

Viimased uudised

Börsiuudised

02.07.25, 16:05

Trumpi uuest maksuseadusest võidavad kiibitootjad

Saated

02.07.25, 16:00

TalTechi professor: Eesti puidukeemia areng takerdub

Juhtkiri

02.07.25, 15:52

Euro teeb just seda, mida see teha ei tohiks – kallineb, sunnik

Arvamused

02.07.25, 15:43

Triinu Tapver: tõenäoliselt jäävad USA aktsiaturud edaspidigi juhtima

Börsiuudised

02.07.25, 15:32

Kolm rahamasinat, mis toodavad tulu ka siis, kui sa magad

Saated

02.07.25, 14:22

Eestit võib varsti tabada sotsiaalmeedia spetsialistide üleküllus

Saated

02.07.25, 14:17

Ajakirjanik: Tallinna linnavõim laguneb, aga mitte enne laulupidu

Uudised

02.07.25, 14:13

Eraandmed ja andmepõhine aruandlus. “Suur osa ettevõtteid ei kasuta andmete potentsiaali”

Euro teeb just seda, mida see teha ei tohiks – kallineb, sunnik

Trumpi uuest maksuseadusest võidavad kiibitootjad

“Euroopa võib ju tahta USAd ja dollarit asendada, kuid keskkond seda ei soosi,” kirjutab LHV majandusanalüütik ja majandusteadlane Triinu Tapver.

Triinu Tapver: tõenäoliselt jäävad USA aktsiaturud edaspidigi juhtima

Euro teeb just seda, mida see teha ei tohiks – kallineb, sunnik

JMV autosalong asub Tallinnas Ülemiste linnakus.

Maksuamet: JMV kliendid ühegi panga kliendiks ei kõlba

Ukrainas äri ajada on lihtsalt võimatu, ütles Urmas Sõõrumaa, kellel oli kunagi Ukrainas turvafirma.

Hillar Teder Ukraina sanktsioonidest: Eesti ei kaitse oma ettevõtet välismaal

Erakonna Isamaa nimekirja kuuluv abilinnapea Kristjan Järvan (vasakul) ja sotsiaaldemokraadist linnapea Jevgeni Ossinovski.

Tallinna valitsejad võtsid tehtut kokku ja heitsid varju Sõõrumaale

Morten Wierod tegi ABBs suure karjääri, olles muu hulgas erinevate üksuste juht ning töötades neli aastat Hiinas.

Globaalse suurtööstuse tippjuhi nõuanne Eesti juhtidele: tasub olla paranoiline

Seakatkuga pihta saanud farmi juht: suurim oht tuleb Lätist

Numeri juhtiv maksukonsultant Peep Kalamäe sõnul on oluline, et ettevõtted dokumenteeriksid laenutehinguid korrektselt ning järgiksid turutingimusi – see aitab vältida vaidlusi maksuhalduriga ja võimalikku täiendavat maksukoormust.

Ettevõtte antud laenud võivad kätkeda ohtlikke maksuriske

Dividendid on investorile head passiivse rahavoo allikad. Oluline on enda jaoks üles leida neist parimad.

Kolm rahamasinat, mis toodavad tulu ka siis, kui sa magad

Taavi Ilves: Nvidia on küll huvitav, kuid kasvu otsin järgmiselt lainelt

Dollari tugevale langusele vaatamata olen 2025. aasta algusest alates portfelliga taas plussis ning ootan sellele lisa.

Portfell taas plussis – kuus kuud turbulentsi, aga strateegia toimis

Siiani on Eestis tegutsevad suurpangad pidanud hinnasõda investeerimisel rakenduvate tehingutasude üle.

SEB astus järgmise sammu alustavate investorite püüdmiseks

USA suurimad indeksid sulgusid erisuunaliselt, Dow Jones kerkis tervishoiu toel

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

Toimumisaeg:
17.09.2025
Alguseni:
2 k 14 p 17 t
Toimumiskoht:
Tallinn