• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Buumiaegne hind annab säästlikuma korteri

    Uue korteri lõpphinna määrab suuresti pakkumise ja nõudluse vahekord. Praeguste ja buumiaegsete korterite võrdlemisel on tähelepanuta jäänud asjaolu, et praegune uus korter erineb tootena väga oluliselt buumiaegsest. Nüüd saab uue korteri ostja sama raha eest tunduvalt parema toote.

    Viimasel ajal ehitatud korterid on näiteks oluliselt energiatõhusamad, sest aknad peavad paremini sooja.  Seintes ja katusel on kasutatud rohkem soojustust. Samuti on uusarendustel säästlikumad küttesüsteemid. Uue energiatõhusama kortermaja ehitamine on aga kallim, kui seda oli kinnisvarabuumi aastatel ehitatud kortermaja. Samuti asuvad praegu rajatavad korterid parematel asukohtadel ja arendused on paremini läbi mõeldud.
    Peamiselt ehitushind. Suurema osa uue korteri hinnast moodustab ehitushind, suuruselt järgmine kuluartikkel on krundi maksumus. Neile järgnevad taristu rajamisega seotud kulud, hoone projekteerimismaksumus, projekti rahastamine jm kulud.
    Ehitushind on viimase kolme aastaga tõusnud ca 20% ja selle peamine vedur on tööjõukulude kallinemine. Isegi kui järgnevatel aastatel ehitushind stabiliseerub, siis selle kukkumine 2010. aasta tasemele ei ole eriti reaalne. Lisaks tööjõu kallinemisele survestavad ehitushinda nii inflatsioon kui ka energiahindade tõus. Ehitusfirmad töötavad praegu oluliselt efektiivsemalt, kui seda tegid ettevõtted ehitusbuumiaastatel, mistõttu on ehitushindade tõus tingitud paljuski sisendhindade tõusust, mitte ettevõtjate ahnusest. Viimast aitavad kontrolli all hoida ehitusfirmade rohkus, tihe konkurents ja mõõdukas töömaht.
    Investorite julgus. Kinnistute hinnad on samuti viimastel aastatel mõnevõrra tõusnud, aga mitte nii palju kui ehitushind. Nii mõnigi kinnisvaraarendaja ostis majanduslanguse aastatel kinnistuid pankrotivarana suhteliselt odavalt. ­Uutel arendusprojektidel aga nimetatud eelis sama hästi kui puudub. Kinnisvarainvestorite riskijulgus on suurenenud ja arendusturule on tulnud uut kapitali, mis on samuti kinnistute hinda kasvatanud.
    Edasine on tugevalt seotud inimeste sissetulekutega. Kui palgad tõusevad, on ka kinnisvara hinna tõus tõenäoline.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Auhinnatud personalijuht: mida kaasa pakkida 2021. tööaastast?
Tööaasta 2021 on andnud nõnda korraliku kogemustepagasi, et tasub mõelda, mis jätta sisse ka 2022. aastaks ning mis mitte, kirjutab Elisa personalivaldkonna juht, 2019. aastal Eesti mõjukaimaks personalijuhiks valitud Kaija Teemägi.
Tööaasta 2021 on andnud nõnda korraliku kogemustepagasi, et tasub mõelda, mis jätta sisse ka 2022. aastaks ning mis mitte, kirjutab Elisa personalivaldkonna juht, 2019. aastal Eesti mõjukaimaks personalijuhiks valitud Kaija Teemägi.
Bitcoini hind kolistas veel allapoole
Bitcoini hind langes laupäeva esimestel tundidel ligikaudu 10 protsenti, pikendades karuturul olemist, vahendab CNBC.
Bitcoini hind langes laupäeva esimestel tundidel ligikaudu 10 protsenti, pikendades karuturul olemist, vahendab CNBC.
Venelaste sotsiaalmeediaplatvorm läks riigi kontrolli alla
Venemaa suurim sotsiaalmeediavõrgustik VKontakte liikus sealse riikliku kontrolli alla, kui pärast mitut tehingut liikus suurosalus riigifirma Gazpromiga seotud ettevõtete kätte, vahendab Financial Times.
Venemaa suurim sotsiaalmeediavõrgustik VKontakte liikus sealse riikliku kontrolli alla, kui pärast mitut tehingut liikus suurosalus riigifirma Gazpromiga seotud ettevõtete kätte, vahendab Financial Times.
Kinnisvarabüroo: novembris olid Tallinna korteriturul rekordilised nii hind kui tehingute koguarv
Novembris Tallinnas müüdud korterite keskmine ruutmeetri hind tõusis rekordilise 2452 euroni, mis on 3% võrra suurem oktoobriga võrreldes. Kokku müüdi Tallinnas 1098 korterit, mis on viimase 15 aasta suurim tehingute arv, teatas kinnisvarabüroo 1Partner pressiteate vahendusel.
Novembris Tallinnas müüdud korterite keskmine ruutmeetri hind tõusis rekordilise 2452 euroni, mis on 3% võrra suurem oktoobriga võrreldes. Kokku müüdi Tallinnas 1098 korterit, mis on viimase 15 aasta suurim tehingute arv, teatas kinnisvarabüroo 1Partner pressiteate vahendusel.