Viimasel ajal ehitatud korterid on näiteks oluliselt energiatõhusamad, sest aknad peavad paremini sooja.  Seintes ja katusel on kasutatud rohkem soojustust. Samuti on uusarendustel säästlikumad küttesüsteemid. Uue energiatõhusama kortermaja ehitamine on aga kallim, kui seda oli kinnisvarabuumi aastatel ehitatud kortermaja. Samuti asuvad praegu rajatavad korterid parematel asukohtadel ja arendused on paremini läbi mõeldud.

Peamiselt ehitushind. Suurema osa uue korteri hinnast moodustab ehitushind, suuruselt järgmine kuluartikkel on krundi maksumus. Neile järgnevad taristu rajamisega seotud kulud, hoone projekteerimismaksumus, projekti rahastamine jm kulud.

Ehitushind on viimase kolme aastaga tõusnud ca 20% ja selle peamine vedur on tööjõukulude kallinemine. Isegi kui järgnevatel aastatel ehitushind stabiliseerub, siis selle kukkumine 2010. aasta tasemele ei ole eriti reaalne. Lisaks tööjõu kallinemisele survestavad ehitushinda nii inflatsioon kui ka energiahindade tõus. Ehitusfirmad töötavad praegu oluliselt efektiivsemalt, kui seda tegid ettevõtted ehitusbuumiaastatel, mistõttu on ehitushindade tõus tingitud paljuski sisendhindade tõusust, mitte ettevõtjate ahnusest. Viimast aitavad kontrolli all hoida ehitusfirmade rohkus, tihe konkurents ja mõõdukas töömaht.

Investorite julgus. Kinnistute hinnad on samuti viimastel aastatel mõnevõrra tõusnud, aga mitte nii palju kui ehitushind. Nii mõnigi kinnisvaraarendaja ostis majanduslanguse aastatel kinnistuid pankrotivarana suhteliselt odavalt. ­Uutel arendusprojektidel aga nimetatud eelis sama hästi kui puudub. Kinnisvarainvestorite riskijulgus on suurenenud ja arendusturule on tulnud uut kapitali, mis on samuti kinnistute hinda kasvatanud.

Edasine on tugevalt seotud inimeste sissetulekutega. Kui palgad tõusevad, on ka kinnisvara hinna tõus tõenäoline.