Vaba aja väärtustamisest kujuneb põlvkonna trend

Uuringud on näidanud, et 17–25 tundi järjest üleval olnud inimese kognitiivne võimekus võrdub 0,5–1promillises joobes oleva isiku omaga. Pärast intensiivset 24tunnist valvet teeb arst tööd justkui alkohoolses joobes. Eestis töötavad residentarstid keskmiselt 43,8 tundi nädalas, kirurgiliste erialade residendid 54,8 tundi.

On kaheldud, kas residendil on võimalik omandada vajalikke oskusi vaid 40 tunniga nädalas. Õnneks ei sõltu õppekvaliteet ainult töötatud tundide arvust. Pühendunud residentarstid on valmis töötama rohkem, kuid uus põlvkond on ka palgas nõudlikum. Põhjuseks ei ole rahaahnus, vaid tunnustamise vajadus – kui sa saad töö eest palka, siis sinu tööd väärtustatakse.

Eesti tervishoiusüsteem on praegu efektiivne tänu nendele arstidele, kes inimlikel kaalutlustel teevad pikki tööpäevi ja võtavad lisaks registreeritud patsientidele ka 5–10 patsienti vahele.

Üksainus elu. Kas tänapäeva noorte nõudmised ja töökultuur on head või halvad, võib pikalt vaielda. Ühes võib olla kindel – need veendumused ei ole ühe indiviidi tasemel, vaid on põlvkonna üldine hoiak ning see ei ole noortes “sisemise rikke” tagajärjena tekkinud, vaid nende maailmavaade arenes ikka oma vanemate elu jälgides. Uus põlvkond tuleb tööturule ja see on paratamatus. Riigi jaoks ei ole asendamatuid arste, arstil on aga üks asendamatu elu.