Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Elektri üldteenus tarbijale endiselt kalleim valik
Üldteenus oli oktoobris järjekordselt avalike hinnakirjade järgi kõige populaarsematest elektripakettidest kallim, näitas võrdlusportaali energiaturg.ee analüüs.
Üldteenuse osutajad Imatra Elekter ja Eesti Energia tõstsid võrreldes eelmise kuuga üldteenuse marginaalide hindu, VKG Elektrivõrgud jättis marginaali samale tasemele. Üldteenuse marginaal ühe kWh kohta oli oktoobris kõige soodsam VKG Elektrivõrkudel, 0,65 senti koos käibemaksuga, millele järgnesid Eesti Energia 0,82- ja Imatra Elekter 0,98sendise marginaaliga.
Energiaturg.ee juhtiva analüütiku Pirmin Tamme sõnul vihjasid elektrimüüjad kevadel marginaalide tõusmisel asjaolule, et hinnaarvutused sõltuvad tarbimismahust ehk tarbimiskoguste vähenedes marginaali maksumus suureneb. "Nüüd vastupidises olukorras, kus tarbimine suurenes rohkem kui kuus protsenti võrreldes eelmise kuuga, on marginaalid hoopiski tõusnud. Puhtalt matemaatiliselt lähenedes oleks elektrimüüjate põhjendustest lähtuvalt pidanud marginaalid oktoobris langema," selgitas ta.
Enim säästsid avalike hinnakirjade järgi oktoobris fikseeritud hinnaga pakettide kasutajad. Näiteks 10 000kilovatise (kWh) aastatarbimisega eramu omanikud maksid üldteenuse kasutajatena keskmiselt 4,9 eurot rohkem kui kõige populaarsema börsipaketi tarbijad, kõige populaarsema fikseeritud hinnaga paketi kasutajatega võrreldes oli rahakaotus lausa 6,2 eurot.
Hinnad sisaldavad käibemaksu, kuid tegemist on üksnes elektri maksumusega, ilma võrgutasude ja aktsiisideta.
Tamme sõnul olid septembris 24% tarbimiskohtadest elektrilepinguta. "Eleringi andmetel on üldteenust kasutavate tarbimiskohtade arv aina vähenenud ning üldteenusele on jäänud ainult väiksemahulised tarbijad, kuna kogu tarbitavast elektrienergiast kasutab üldteenust vaid 12%," ütles Tamm
Ligi 250 000 tarbija üheaastased elektrilepingud kaotavad tema sõnul aasta lõpus kehtivuse. See tähendab, et uus elektrileping tuleks sõlmida hiljemalt 10. detsembril ja olenevalt elektrimüüjast vana leping lõpetada kas 30 või 21 päeva enne aastavahetust.
Võrdlusportaali energiaturg.ee arendavad advokaadibüroo Glimstedt, investeerimisfirma Capital Mill ning IT-partnerina Helmes.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.