Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Müügis kiirkohtinguäri
Hoolimata kohtinguäri üha kasvavast nõudlusest on kevadel Tartus asutatud Eesti esimene kiirkohtingufirma Speed-Dating Estonia müügis, kuna iirlannast omanik Karen McGarth soovib kodumaale naasta. Speed-Dating Estonia on jõudnud tegutseda seitse kuud, nautides selle aja jooksul mõõdukat populaarsust – Eestis oli ekspresskosjakontorite nišš McGarthi sõnul täitmata ning huvilisi jagub igaks kohtinguteseeriaks küllaga.
Eilses Äripäevas ilmus aga firma müügikuulutus. McGarthi sõnul oli firma eile teist päeva müügis ning seni on võtnud temaga ühendust kaks ostuhuvilist ettevõtjat.
Kosjakontor mõne tuhande euroga. “Ma tahan selle firma eest täpselt nii palju, kui ma sellesse investeerinud olen ja see on 6000 eurot. Mõlemad senised pakkumised on selle summani küündinud, ma otsin praegu õiget inimest, kelle kätesse ettevõte usaldada,” lausus McGarth.
Iirlanna rajas Speed-Dating Estonia tänavu kevadel, esimene massikohting toimus Tartus Vilde lokaalis aprillis.
Konkurent skeptiline. Samuti tutvumisteenust pakkuva ettevõtte Tea for Two eestvedaja Maarja Vardja sõnul on kohtingu soovijaid rohkem, kui ettevõte kliente vastu võtta suudab. 2012. aastal õnnestus Tea for Twol käivet mullusega võrreldes enam kui kahekordistada.
Ometi pole eestlased tema meelest klassikalise kiirkohtingute mudeli jaoks valmis. “Kiirkohtingud on Eesti inimesele veel võõrad. Need on ju suured ja avatud üritused, kuhu inimesed kokku tulevad ja vestluspartnereid järjest vahetama hakkavad, et siis lemmik välja valida. Meie poole pöördunud inimesed eeldavad aga kindlasti privaatsust,” ütles Vardja.
Kuigi Vardja ei taha nõustuda McGarthi seisukohaga eestlaste valmidusest kiirkohtinguüritusi külastada, tõdeb ta, et tagasihoidlikuma formaadiga tutvumisteenuste järele on eestlaste nõudlus üha suurem. “Me ei suuda kindlasti kõiki inimesi vastu võtta, kes meie poole pöörduvad. Mõnele peame ära ütlema ja mõne saame jätta ka n-ö ootelisti, kust ta mõne aja pärast andmebaasi lisada saame,” kommenteeris Vardja.
“Inimesed, kes seda teenust kasutavad, on meie jaoks parim reklaam. Kuna suuresti on sellise ettevõtluse puhul tegemist usalduse müümisega, ei ole väga palju mänguruumi riskide võtmiseks,” ütles ta.
Vardja sõnul on Eestisse aastatega tekkinud vaid mõni üksik väike tegija ja turul on kindlasti ruumi rohkematele.
Kohtingu ootel. Oma nime saamiseks Tea for Two andmebaasi tuleb kliendil välja käia 200 eurot. Selle eest otsitakse talle kaaslast ühe aasta jooksul. Igal hetkel võib heliseda andmebaasis oleva kliendi telefon ning Maarja Vardja teatab talle potentsiaalse kohtingupartneri leidmisest.
Ühe kohtingu korraldamine maksab kliendile lisaks 50 eurot – see katab kõik alates tutvustamisest kuni õhtusöögilaua broneerimiseni.
Kolme ja poole tegutsemisaastaga on Vardja sõnul käinud nende andmebaasist läbi üle 700 inimese. Pidevalt on aktiivsete ankeetidega omale kaaslast otsimas umbes 400 inimest. Tea for Two statistika järgi on nende andmebaasiga liitudes tõenäosus kaaslane leida 20 protsenti. Firma statistika järgi on nende korraldatud kohtingutest ajendatuna sõlmitud üks abielu ja ligi 50 toimivat kooselu.
McGarthi teada on tema seitse kuud tegutsenud ettevõtte abil loodud seitse-kaheksa suhet.