Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Müügis kiirkohtinguäri

    Hoolimata kohtinguäri üha kasvavast nõudlusest on kevadel Tartus asutatud Eesti esimene kiirkohtingufirma Speed-Dating Estonia müügis, kuna iirlannast omanik Karen McGarth soovib kodumaale naasta. Speed-Dating Estonia on jõudnud tegutseda seitse kuud, nautides selle aja jooksul mõõdukat populaarsust – Eestis oli ekspress­kosjakontorite nišš McGarthi sõnul täitmata ning huvilisi jagub igaks kohtingute­seeriaks küllaga.

    Eilses Äripäevas ilmus aga firma müügikuulutus. McGarthi sõnul oli firma eile teist päeva müügis ning seni on võtnud temaga ühendust kaks ostu­huvilist ettevõtjat.
    Kosjakontor mõne tuhande euroga. “Ma tahan selle firma eest täpselt nii palju, kui ma sellesse investeerinud olen ja see on 6000 ­eurot. Mõlemad senised pakkumised on selle summani küündinud, ma otsin praegu õiget inimest, kelle kätesse ettevõte usaldada,” lausus McGarth.
    Iirlanna rajas Speed-Dating Estonia tänavu kevadel, esimene massikohting toimus Tartus Vilde lokaalis aprillis.
    Konkurent skeptiline. Samuti tutvumisteenust pakkuva ettevõtte Tea for Two eestvedaja Maarja Vardja sõnul on kohtingu soovijaid rohkem, kui ette­võte kliente vastu võtta suudab. 2012. aastal õnnestus Tea for Twol käivet mullusega võrreldes enam kui kahekordistada.
    Ometi pole eestlased tema meelest klassikalise kiirkohtingute mudeli jaoks valmis. “Kiirkohtingud on Eesti inimesele veel võõrad. Need on ju suured ja avatud üritused, kuhu inimesed kokku tulevad ja vestluspartnereid järjest vahetama hakkavad, et siis lemmik välja valida. Meie poole pöördunud inimesed eeldavad aga kindlasti privaatsust,” ütles Vardja.
    Kuigi Vardja ei taha nõustuda McGarthi seisukohaga eestlaste valmidusest kiirkohtinguüritusi külastada, tõdeb ta, et tagasihoidlikuma formaadiga tutvumisteenuste järele on eestlaste nõudlus üha suurem. “Me ei suuda kindlasti kõiki inimesi vastu võtta, kes meie poole pöörduvad. Mõnele peame ära ütlema ja mõne saame jätta ka n-ö oote­listi, kust ta mõne aja pärast andmebaasi lisada saame,” kommenteeris Vardja.
    “Inimesed, kes seda teenust kasutavad, on meie jaoks parim reklaam. Kuna suuresti on sellise ette­võtluse puhul tegemist usalduse müümisega, ei ole väga palju mänguruumi riskide võtmiseks,” ütles ta.
    Vardja sõnul on Eestisse aastatega tekkinud vaid mõni üksik väike tegija ja turul on kindlasti ruumi rohkematele.
    Kohtingu ootel. Oma nime saamiseks Tea for Two andmebaasi tuleb kliendil välja käia 200 eurot. Selle eest otsitakse talle kaaslast ühe aasta jooksul. Igal hetkel võib heliseda andmebaasis oleva kliendi telefon ning Maarja Vardja teatab talle potentsiaalse kohtingupartneri leidmisest.
    Ühe kohtingu korraldamine maksab kliendile lisaks 50 eurot – see katab kõik alates tutvustamisest kuni õhtusöögilaua broneerimiseni.
    Kolme ja poole tegutsemisaastaga on Vardja sõnul käinud nende andmebaasist läbi üle 700 inimese. Pidevalt on aktiivsete ankeetidega omale kaaslast otsimas umbes 400 inimest. Tea for Two statistika järgi on nende andmebaasiga liitudes tõenäosus kaaslane leida 20 protsenti. Firma statistika järgi on nende korraldatud kohtingutest ajendatuna sõlmitud üks abielu ja ligi 50 toimivat kooselu.
    McGarthi teada on tema seitse kuud tegutsenud ettevõtte abil loodud seitse-kaheksa suhet.
  • Hetkel kuum
Argo Alaniit: saagu „Welcome to Estoniast“ riiki tutvustav hotell
Käin välja idee ehitada kahe-kolme maailma suurima lennujaama lähedusse Eestit iseloomustav ja tutvustav butiikhotell kuni 200 numbritoaga, kirjutab Argo Alaniit arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Käin välja idee ehitada kahe-kolme maailma suurima lennujaama lähedusse Eestit iseloomustav ja tutvustav butiikhotell kuni 200 numbritoaga, kirjutab Argo Alaniit arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
JPMorgan, Citigroup ja Wells Fargo avaldasid tulemused: investorid on pettunud
JPMorgan Chase, Citigroup ja Wells Fargo alustasid esimesest kvartalit varieeruvate majandustulemustega, mis pani aktsiahinnad langema.
JPMorgan Chase, Citigroup ja Wells Fargo alustasid esimesest kvartalit varieeruvate majandustulemustega, mis pani aktsiahinnad langema.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Väikelinna vinoteek ootab konkurente
Rakvere vinoteek Mullistuudio tegutseb Lääne-Virumaal ainsa omanäolisena. Vinoteegi omanik Maie Urbas tervitaks tihedamat konkurentsi.
Rakvere vinoteek Mullistuudio tegutseb Lääne-Virumaal ainsa omanäolisena. Vinoteegi omanik Maie Urbas tervitaks tihedamat konkurentsi.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Üks Eesti parimaid juhte otsib töötajate palkamisel vau-tunnet
Inimeste palkamisel organisatsiooni mängib rolli tunne, kui pärast vestlust on vau-tunne, siis on hästi, ütles OIXIO Grupi juhatuse esimees Ivo Suursoo.
Inimeste palkamisel organisatsiooni mängib rolli tunne, kui pärast vestlust on vau-tunne, siis on hästi, ütles OIXIO Grupi juhatuse esimees Ivo Suursoo.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Parvel Pruunsild annetas Isamaale 100 000 eurot
Suurima annetuse sai esimeses kvartalis Isamaa: ärimees Parvel Pruunsild annetas erakonnale 100 000 eurot, teist sama palju sai erakond Margus ja Aivar Linnamäelt – kumbki annetas 50 000 eurot.
Suurima annetuse sai esimeses kvartalis Isamaa: ärimees Parvel Pruunsild annetas erakonnale 100 000 eurot, teist sama palju sai erakond Margus ja Aivar Linnamäelt – kumbki annetas 50 000 eurot.
Tarbimise jalajälge vähendavad ettevõtted, tarbijad ise aga suurendavad
Soomlaste tarbimise süsinikujalajälg on sellel sajandil peaaegu poolitunud, aga see on puhtalt ettevõtete teene, kodumajapidamiste kasvav tarbimine ja üleminek heitmemahukamatele toodetele on osa edust ära söönud.
Soomlaste tarbimise süsinikujalajälg on sellel sajandil peaaegu poolitunud, aga see on puhtalt ettevõtete teene, kodumajapidamiste kasvav tarbimine ja üleminek heitmemahukamatele toodetele on osa edust ära söönud.