• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eestlased Euroopa parlamendis ühel nõul

    Kõik kuus Eesti saadikut ­Euroopa Parlamendis hääletas kolmapäeval Strasbourgis selle poolt, et börsifirmade nõukogudes võiks edaspidi sooline võrdõiguslikkus paremini tagatud olla.

    “Ainult meestekesksed organisatsioonid on ebaefektiivsed ega toimi,” ütles Ivari Padar oma seisukoha selgituseks.
    Siiri Oviir viitas, et eelnõu toetab ka mehi, kuna survestab lisama kas mehi või naisi sõltuvalt sellest, kumb sugupool on alaesindatud.
    Kriteeriumina on esikohal kvalifikatsioon, kuid senisest suurem rõhuasetus on sellel, et juhtivate töötajate valimise protseduur oleks selge ja läbipaistev.
    See ei ole eelnõu rumalate naiste upitamiseks, rõhutas Oviir.
    Võrdsed võimalused. Eelnõu selgitab, et eesmärk on tagada, et oluliste otsuste tegemisel ei jääks osa ühiskonnast põhjendamatult kõrvale. Iseregulatsioon pole seni taganud Euroopa Liidu ühe alusprintsiibi täitmist, mis näeb ette kõigile võrdsed võimalused. 2012. a seisuga oli suurimate börsifirmade tegevjuhtkonnas vaid 13,7% naisi.
    Direktiiv nõuab eelkõige selgeid valikukriteeriume ja protsessi läbipaistvust, et kandidaate kaalutaks võrdsetel alustel hoolimata soost. Kui aga on kaks võrdset kandidaati, tuleks eelistada alaesindatud sugupoolt.
    Direktiiv ei kirjuta ette, keda peab valima – selle otsuse teeb firma ja selle aktsionärid. Igal firmal on vabadus valida oma abinõud ja poliitika, et tagada alaesindatud soo suurem osakaal. Niisamuti otsustavad liikmesriigid ise, kuidas tagada, et aastaks 2020 oleks börsiettevõtete nõukogudes vähemalt 40% naisi. Direktiiv ei puuduta väikefirmasid, kus on alla 250 töötaja.
    Direktiiv, kui see vastu võetakse, on jõus aastani 2028. Lootus on, et selleks ajaks on firmade juhtivorganites meeste ja naiste vahel tasakaal.
    Sunnimeetmena on ette nähtud ka sanktsioonid, kui direktiivis seatud sihti tahtlikult ei täideta – näiteks kõrvalejätmine avalikel hangetel osalemisest.
    Parlament kiitis eelnõu muudatustega heaks. Muudatustega direktiivi eelnõu jõustumiseks peab see saama liikmesriikide heakskiidu.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

TalTechi teadur: süsinikdioksiid tuleb kinni püüda
Kliimavõidujooksus aitab meid seni kasutamata tehnoloogia, kirjutab TalTechi vanemteadur Alla Šogenova.
Kliimavõidujooksus aitab meid seni kasutamata tehnoloogia, kirjutab TalTechi vanemteadur Alla Šogenova.
Tallinna börs jätkas nädalat langusega
Kolmapäeval oli Tallinna börs ainukene Balti börs, mis sulgus miinuses, langedes 0,38% 1996,23 punktile. Riia kerkis 0,87% ja Vilnius 0,26%. Benchmark indeks langes 0,02%.
Kolmapäeval oli Tallinna börs ainukene Balti börs, mis sulgus miinuses, langedes 0,38% 1996,23 punktile. Riia kerkis 0,87% ja Vilnius 0,26%. Benchmark indeks langes 0,02%.
Raadiohommikus: uue riskifondi miljonid, meelerahu ja politseinikud allilmas
Neljapäevases hommikuprogrammis teeme juttu endiste politseinike üllatavatest sidemetest allilmaga, mis paljastusid sajandi maffiaprotsessil. Osadest neist saate Äripäevast lugeda juba täna õhtul, osadest neljapäeva hommikul.
Neljapäevases hommikuprogrammis teeme juttu endiste politseinike üllatavatest sidemetest allilmaga, mis paljastusid sajandi maffiaprotsessil. Osadest neist saate Äripäevast lugeda juba täna õhtul, osadest neljapäeva hommikul.
Raadiohommikus: kust tuleb töökius ning kuidas peab maitsema veganpihv?
Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis räägitakse töökiusamisest, veganpihvidest ja lühirendiautode äri toimimisest raskete ilmaolude korral.
Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis räägitakse töökiusamisest, veganpihvidest ja lühirendiautode äri toimimisest raskete ilmaolude korral.