• OMX Baltic0,04%302,27
  • OMX Riga0,05%893,37
  • OMX Tallinn0,14%2 069,46
  • OMX Vilnius0,3%1 201,12
  • S&P 5000,52%6 204,95
  • DOW 300,63%44 094,77
  • Nasdaq 0,47%20 369,73
  • FTSE 100−0,43%8 760,96
  • Nikkei 2250,84%40 487,39
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,1
  • OMX Baltic0,04%302,27
  • OMX Riga0,05%893,37
  • OMX Tallinn0,14%2 069,46
  • OMX Vilnius0,3%1 201,12
  • S&P 5000,52%6 204,95
  • DOW 300,63%44 094,77
  • Nasdaq 0,47%20 369,73
  • FTSE 100−0,43%8 760,96
  • Nikkei 2250,84%40 487,39
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,1
  • 26.11.13, 23:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Hiinaga võrreldavad mahud puuduvad

Millal hakkavad USA, Euroopa ja Jaapan majandust elavdama? Hiinaga võrreldes on senised mahud nagu nigelad.
Palju on räägitud, kuidas USA keskpank on püüdnud tekitada inflatsiooni, süstides alates Lehman Brothersi kokkuvarisemisest pangandussüsteemi rekordilised 2,5 triljonit. Sama võib öelda ka Euroopa, Briti ja Jaapani keskpanga püüete kohta. Paraku on see tekitanud vaid vara hindade inflatsiooni, surunud kapitaliturud erakordselt kõrgele riskitasemele, sel ajal kui raha on istutatud keskpanka liigsetesse reservidesse, selle asemel et see jõuaks laenamise teel majandusse, kirjutas ZeroHedge.
USA pankade bilanss on alates 2008. aasta septembrist kasvanud 2 triljoni dollari võrra ajal, kui keskpank pumpas pankadesse 2,5 triljonit dollarit. Viie aastaga on USA pangad võtnud maha võimendust 0,5 triljoni dollari võrra.
Kui ka Euroopa, Briti ja Jaapani keskpanga püüdlustele on tähelepanu pööratud, on jäänud vähese tähelepanuta Hiina vägiteod, kus keskpanga pankadesse lisatud raha on läinud majandusse. Alates 2008. aasta septembrist on Hiina pankade varade maht kasvanud 15,4 triljoni dollari võrra, 24 triljonile dollarile.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Hiina = 3 × (USA + Jaapan). Hiina on vaikselt lisanud oma ja välismajandustesse ja varadesse ligi kolm korda rohkem likviidsust kui USA ja Jaapani keskpank kokku.
Osa Hiina pankade loodud varast on üha kehvema kvaliteediga ning genereerib vähem rahavoogu. Hiina võib mõne hinnangu järgi kaotada laenukahjuna kuni 3 triljonit dollarit. See on põhjus, miks Hiina proovis suvel laenamist piirata, kuid loobus sellest kiiresti. Kogu kompartei 3. pleenum keskendus majandusreformidele, fokuseerides eriti Hiina jätkusuutmatule krediidi- ja likviidsuse loomisele. Maailm on nüüd täiesti sõltuv umbes 5 triljoni dollarilisest likviidsusest, mida aastas loovad USA, Jaapani ja Hiina keskpank. Võib arvata, et kui Hiina krediidiloomise masinaga midagi juhtub, hakkavad muu maailma keskpangad trükkima raha, et asendada Hiinat, võttis ZeroHedge kokku.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 16 p 8 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele