• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Päästjaid ootab palgatõus

    Tuleval aastal tõuseb palk kõigil 1823 komandotasandi päästeteenistujal, sealhulgas kõikidel päästjatel. Palk kasvab ka tuleohutusjärelevalve ametnikel ja demineerijatel, teatas siseministeerium.

    Siseminister Ken-Marti Vaheri sõnul tõuseb kõigi kutseõppe läbinud päästjate palk vähemalt 5%. „21. sajandi väljakutse on hea väljaõppega elupäästjad ja seetõttu motiveerime neid omandama erialaharidust,“ ütles Vaher.
    Suurema koormusega ehk II ja III grupi komandode kutseharidusega päästjate ja vanempäästjate palk kasvab 6,5%, st 664 eurolt vähemalt 707 euroni. Kõigi kutseharidusega juhtivpäästjate palk tõuseb 5%, 760 eurolt vähemalt 798 euroni. II ja III grupi komandode meeskonnavanemate, rühmapealike, komandopealike ning operatiivkorrapidajate palk tõuseb 6,7%, see puudutab kokku 448 inimest.
    Kõige madalama sissetulekuga elupäästjate ehk I grupi elupäästevõimekusega komandode päästjate, meeskonnavanemate ja komandopealike töötasu tõuseb vähemalt 10%. Ülejäänud ehk kutsehariduseta päästjate palk kerkib 3%.
    Samuti suureneb demineerijate ja tuleohutusjärelevalveinspektorite palk vähemalt 5 protsenti.
    Uuel aastal moodustab kogu siseturvalisuse eelarve riigieelarve eelnõus riigituludest 287,4 miljonit eurot, mis on võrreldes eelneva aastaga 8,1% võrra enam. See tähendab, et siseturvalisuse eelarve koos välistoetustega on kokku 315,2 miljonit eurot, mis on 11,5% suurem kui sel aastal.
    Siseministeeriumi järgmise aasta eelarvest moodustab politseinike, piirivalvurite, päästjate ja teiste turvalisust tagavate inimeste palgafond 54,6% ehk 157,0 miljonit eurot.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Tõnu Mertsina: USAs hakkavad intressimäärad tõusma, euroala passib
Praeguse prognoosi järgi Euroopa Keskpank eesoleva kahe aasta jooksul intressimäärasid ei muuda, küll aga lõpetatakse selle aasta märtsis pandeemia mõjude leevendamiseks mõeldud täiendavad suuremahulised varaostud, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Praeguse prognoosi järgi Euroopa Keskpank eesoleva kahe aasta jooksul intressimäärasid ei muuda, küll aga lõpetatakse selle aasta märtsis pandeemia mõjude leevendamiseks mõeldud täiendavad suuremahulised varaostud, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Investeerimistees – mis bürokraatia see veel on?
Minu lõppenud konverentsil oli karune maik juures ning aasta investor ja finantsökonoomika doktor Kristjan Liivamägi soovitas selles situatsioonis investoritel lähinädalatel oma portfell ja investeerimisteesid kriitilise pilguga üle vaadata.
Minu lõppenud konverentsil oli karune maik juures ning aasta investor ja finantsökonoomika doktor Kristjan Liivamägi soovitas selles situatsioonis investoritel lähinädalatel oma portfell ja investeerimisteesid kriitilise pilguga üle vaadata.
Toomas Taube: taasiseseisvunud Eestis sai tööõigus ühena esimestest uue seaduse
Vaid kolm päeva pärast Eesti Vabariigi põhiseaduse vastu võtmist rahvahääletusel juunis 1992 jõustus töölepingu seadus. Mitu olulist seadust, nagu näiteks asjaõigusseadus, tsiviilseadustiku üldosa seadus ja võlaõigusseadus, hakkasid kehtima oluliselt hiljem, kirjutab erilehes Juubel advokaadibüroo Walless partner ja vandeadvokaat Toomas Taube.
Vaid kolm päeva pärast Eesti Vabariigi põhiseaduse vastu võtmist rahvahääletusel juunis 1992 jõustus töölepingu seadus. Mitu olulist seadust, nagu näiteks asjaõigusseadus, tsiviilseadustiku üldosa seadus ja võlaõigusseadus, hakkasid kehtima oluliselt hiljem, kirjutab erilehes Juubel advokaadibüroo Walless partner ja vandeadvokaat Toomas Taube.
Saksa energiahiid tahab Eesti vetesse rajada hiiglaslikku meretuuleparki
Saksa energiakontsern RWE tahab Saaremaa lähistele rajada kuni 2120 MW võimsusega avamere tuuleparki ja vesinikutehast.
Saksa energiakontsern RWE tahab Saaremaa lähistele rajada kuni 2120 MW võimsusega avamere tuuleparki ja vesinikutehast.