Kuidas saab majast kodu?

Praktiline on alati oma soovid ideaalsete elamistingimuste kohta täpselt kirja panna – kui palju on peres lapsi, kui palju ja milliseid ruume on vaja, mitut autot kasutatakse, kas on vaja lisaks sauna ja garaaži. Seejärel saab koos arhitektidega läbi mõelda ruumiprogrammi, et leida mõistlik lahendus ning veenduda, kas soovid on reaalselt teostatavad. Üle tuleb vaadata ehitushinnad ning panna paika eelarve.

Tänapäeva linnakeskkonnas on väga oluline krundi valik. Arvestama peab naabermajade paiknemise, päikese liikumise, kõrghaljastuse asukohaga. Maja paigutamise krundile määrab ära ilmakaarte suund ning seda peab väga täpselt jälgima. Kui osta juba valmisehitatud maja, peaks kindlasti vaatama, kuidas õhtupäike sellele langeb.

Nõuandeid ruumipaigutuse läbimõtlemiseks annab arhitekt Johann-Aksel Tarbe arhitektuuribüroost Arhitekt Tarbe OÜ.

RuumijaotusTubade paigutus sõltub inimeste päevasest ruumide kasutamisest. Tavapäraselt jäävad hommikused tegevused hommikupäikesesse ehk ida poole ning õhtused tegevused õhtupäikesesse ehk läände. Kui tegemist on perega, kes päeval peaaegu kodus ei viibi ning põhiline koosveedetud aeg jääb õhtusse, on hästi oluline, et kodu süda ehk elutuba asuks just läänekaares ning sinna paistaks võimalikult kaua õhtupäikese valgus.Mõned inimesed võivad olla tundlikud ka krundil asuvate veesoonte ja erinevate energiaväljade suhtes. On olnud juhus, kus krunt oli juba paigas ning maja asendit ei saanud enam nihutada, aga seal asunud veesoonte tõttu tuli eluruumide paigutus lahendada lähtuvalt sellest, et pikema ajakasutusega ruumid, näiteks magamistoad, ei jääks negatiivsetesse tsoonidesse.Tihti lastakse eelnevalt teha veesoonte ja energiaväljade kaardistus ning püütakse ruumipaigutuses sellega arvestada, mis teeb parima lahenduse leidmise veelgi keerulisemaks.

Optimaalne suurusNeljaliikmelisele perele on optimaalne umbes 180–200 ruutmeetri suurune maja (ilma garaažita). Kahe lapsega pere vajab ideaalis kööki ja elutuba, mis võivad olla nii avatud lahendusega kui ka eraldiseisvad, kolme magamistuba – üks vanematele ning mõlemale lapsele oma tuba, minimaalselt kahte vannituba ja kabinetti, kus saab rahulikult töötada. Kui sinna juurde kuuluvad veel esik ja abiruumid, peaks sellises suuruses pind lahendusena hästi töötama.Ruumi võiks lahendada nii, et maja kõige pisem tuba ei oleks väiksem kui 12 ruutmeetrit. Näiteks lapse toa puhul, kui tekib vajadus paigutada ühte tuppa kaks last, siis on see suurus piisav, et mahutada ära voodid ja kõik sinna juurde kuuluv.

SanitaarruumidTualettruume võiks olla minimaalselt kaks. Need ei pea olema ühesugused, vaid sõltuvad pigem pere vajadustest ja funktsioonidest. Kui on võimalik, siis võiks olla ema ja isa toal magamistoa läheduses privaatne vannituba või siis eraldi asetsevad tualettruumid, kus ühes on WC-pott ja väike kraanikauss ning teises vanniga pesuruum. Sellise lahenduse puhul on hommikused järjekorrad lihtsamad laabuma.Vannituba võiks paikneda  teiste ruumidega seonduvalt. Vannituba on soovitatav paigutada kindlasti maja välisseina äärde, sest siis on võimalik sellesse aknaga päevavalgust ja vaateid juurde tuua. Kui vannituba asub teisel korrusel, saab lisavalgust tekitada ka katuseaknaga. Tänapäeval on ühe huvitava lahendusena võimalik tuua vannituppa kumavat päikesevalgust sisse päikesetunneli abil.Vannituba võiks olla nii suur, et sinna mahuks nii vann kui ka dušinurk, juhuks kui ajas eelistused muutuvad. Näiteks kui lapsed on suureks saanud ja välja kolinud ja vanemad jäävad majja vanaduspõlve veetma. Vanematel inimestel on vanni väga keeruline astuda ning siis jääb alati võimalus, et saab vanni välja lõhkuda ja selle asemel paigutada istmega duši.

Köök ja elutubaKas eelistada avatud või eraldatud kööki ja elutuba, on koduomaniku maitseküsimus. Kui soovitakse vältida toidulõhnade levimist elutuppa, siis tasub mõelda eraldiseisva köögi peale. Tänapäevastes köögilahendustes asetsevad sageli köök ja elutuba küll kõrvuti, kuid nende vahel paikneb kergsein, mida saab vajadusel eemaldada või soovi korral sellesse tekitada ava näiteks töötasapinnast kapini.Samuti võib kasutada lahendust, kus elutuba ja kööki eraldab barjäär – eraldada saab kappide, riiulite, lükanduste, klaasseina või millega iganes – variante on palju. Selline lahendus töötab väga hästi, kuna annab võimaluse köögisolijale olla kontaktis teiste pereliikmetega, kes elutoas aega veedavad.Tihti ostetakse spetsiaalselt kallis ja eksklusiivne köögimööbel ja -tehnika, mida soovitaksegi näidata elutoa osana. Kui köök ja elutuba on lahendatud ühe suure avara ruumina, siis peab arvestama, et efekti säilimiseks tuleb kõik poleer- ja tööpinnad hoida korras ning läikiva ja puhtana.Elutuba ei pea olema pelgalt telerivaatamise koht. Avatud köögiga elutoast saab viia televiisori näiteks sauna eesruumi. Sellega saab anda ruumile, mida muidu kasutatakse ainult saunategemise ajal, uue kasutuse ja tähenduse.

MagamistubaMagamistube peaks olema vähemalt kolm. Magamisruumide puhul tasub taas lähtuda isiklikest soovidest, harjumustest ja vajadustest. Mõned tahavad, et magamistuba oleks väike ja tagasihoidlik, kus käiaksegi ainult magamas ning sinna mahuks vaid hädavajalik – garderoob riiete jaoks, suur voodi ja öökapid.Teised soovivad lisaks tualettlauda või läbikäidava garderoobi asetsemist voodi peatsi taga, mis nõuab omakorda suuremat pinda. Soovitatav on, et voodi asetseks nii, et pea on magades põhja suunda ning garderoobiosa paikneks küljel.

KabinetKabinet peaks olema koht, mida on võimalik täiesti ära eraldada ning kus saab rahulikult keskenduda, see ei tohi kindlasti olla läbikäigukoht. Ruumi parema ärakasutamise nimel võib kasutada kabineti loomiseks trepihallipealseid, mis tavaliselt planeeritaksegi pisut avaramad, n-ö üleminekuruumiga tubadesse.Hallipealne võib samal ajal olla lihtsalt raamatukogu või lisamänguruum lastele, kuid sinna on ka võimalik tekitada lükandseintega kabinetiruum, mis igapäevaselt võib olla avatud, kuid vajadusel annab võimaluse eraldumiseks.

Panipaigad ja abiruumidVäga oluline on, et oleks piisav arv ning hästi läbimõeldud panipaiku. Kahekorruselises majas võiks olla vähemalt kaks garderoobi, abiruumidest veel kindlasti esik, majandusruum ja kütteruum. Eramajades on tavaliselt probleemiks see, et üleliigne ruum kipub asjadega täituma.Kahekorruselises majas, kus on terrass, tekib tihti küsimus, kuhu paigutada talveperioodil suvist terrassimööblit, aiagrilli või muid asju, mida on vaja kas õhtuti või hooajaliselt sealt ära panna. Sel juhul tasuks planeerida terrassi lähedusse kas väline panipaik või mõni siseruum, kus oleks võimalik neid asju hoiustada.Panipaiga saab teha eraldi maja kõrvale või lahendada see garaaži osana, millel on eraldi sissepääs.

GaraažGaraaž võtab enda alla väga suure osa maja pindalast. Tavaliselt antakse projekteerimistingimustega krundile täisehitusprotsent ja maksimaalne ehitisealune pindala ja selle kasutamine garaažina eluruumide arvel on tihtipeale küsitav.Et garaaž leiaks maksimaalselt kasutust, peab see olema esikuga võimalikult loogiliselt ühendatud. Kui see ei ole piisavalt hästi ja mugavalt läbimõeldud, siis jääb auto garaaži ukse taha seisma ja majast sisse ja välja käiakse ikkagi ainult välisuksest.Alternatiivina garaažile võib autode jaoks ehitada hoopis varikatuse.