Alyona Stadnik • 5 detsember 2013

Valitsus esitas transpordi arengukava

Valitsus otsustas tänasel kabinetiistungil esitada Eesti transpordi arengukava aastateks 2014-2020 riigikogule kinnitamiseks. Arengukava eesmärk on Eestis mugavamate, kiiremate ja ohutumate liikumisvõimaluste arendamine, et suurendada majanduse konkurentivõimet ja inimeste heaolu.

Arengukavaga on seatud eesmärgiks leida tasakaal liikumisvõimaluste arendamise ning transpordi negatiivsete mõjude vähendamise vahel. Ühest küljest on vajalik parandada inimeste ja kaupade liikumisvõimalust, st teha need nii majanduslikult, ruumiliselt kui füüsiliselt kättesaadavamaks, kiiremaks ja mugavamaks. Samal ajal on vaja tagada ohutu liikumine, väiksem negatiivne mõju nii inimeste tervisele kui elu- ja looduskeskkonnale ja kestlik ressursside kasutamine.

Lahtiseletatult peaksid liikumisvõimalused olema võrdselt kättesaadavad kõikidele inimestele, sõltumata nende vanusest, soost, füüsilistest piirangutest, sissetulekust, elukohast vm asjaolust. See tähendab, et prioriteetne on selliste liikumisviise arendamine, mis on kõigile kättesaadavad ning taristu arendamisel või veeremi soetamisel arvestatakse universaalse disaini põhimõtetega. Kättesaadavus tähendab antud juhul ka ligipääsetavust.

Liikumine ei tohiks tekitada negatiivseid emotsioone. See tähendab, et nt ootamisele kuluv aeg ei tohiks olla ebamõistlikult pikk, ei tohiks olla ebakindlust selles, kas ühistransport tuleb või mitte, peaks olema piisav kaitse ilmastikuolude, sh libeduse eest, liikumine mitte ainult ei pea olema ohutu, vaid ka tunduma ohutu.

Ühendusajad peavad olema reisijate ja kaubaveo jaoks mõistlikud, arvestades tehnoloogilisi võimalusi ja ohutuse piiranguid. Nt buss, mis võib sõita 80km/h, ei tohiks sõita 60 km/h lihtsalt sellepärast, et see on graafiku tegemisel mugavam. Ümberistumisvõimalused luuakse sellised, et vähendada ooteaegasid.

Ohutuse eesmärgid on konkreetselt mõõdetavad õnnetuste, vigastatute (sh eraldi raskelt vigastatute) ja hukkunute arvuga. Eesmärk on neid pidevalt vähendada, kuni transpordis ei hukku ega saa raskelt vigastada ükski liikleja.

Väljatöötatud transpordikorraldust peab olema võimalik rakendada pikaajaliselt, arvestades selleks kuluvaid ressursse ja mõju keskkonnale. Eelkõige tähendab see, et konkreetsel aastal ei tohi süsteemi finantseerida tulevate aastate arvelt, transpordisektoris kasutatava energia olemasolu peab olema võimalikult pikaajaliselt tagatud ning liikumiste mõju ei tohi halvendada elu- ja looduskeskkonna olukorda.

Arengukava väljatöötamises osalesid ka siseministeerium, põllumajandusministeerium, välisministeerium, keskkonnaministeerium, sotsiaalministeerium, kaitseministeerium, rahandusministeerium, haridus- ja teadusministeerium, riigikantselei ning paljud huvigrupid.

Hetkel kuum