Kinnisvara. Unistuste ärklituba linnakorteris

“Enamasti, kui korteri laiendamise juures esineb mingi probleem, tuleneb see sellest, et naabritega pole asja arutatud,” lausus Kallas. Tema ütlust mööda mõeldakse sageli, et kõigepealt tellitakse projekt ja aetakse muud dokumendid korda ning küll siis vaadatakse, mis edasi saab. Praktikas aga võivad sellisel juhul juba valmis projektid otse prügikasti lennata. “Seega on kõige õigem ja mõistlikum igasugust ümberehitamist alustada naabritele mõtte tutvustamisest,” ütles Kallas. Nii hoitakse ära võimalus, et ehitusprojektide peale kulutatud raha raisku läheb.

Naabrid tuleb nõusse saada. Advokaadibüroo Heta Biin & Pihlakas vandeadvokaat Alan Biin kinnitas, et naabrite nõusolek on ümberehituste juures olulisim. Tema ütlust mööda on mitme korteriga majad üldjuhul jaotatud korteriomanditeks, mis tähendab, et igale korteriomanikule kuuluvad lisaks enda korterile ka hoone ühiskasutatavad ruumid, näiteks koridorid, pööningud ja keldrid. “Need hooneosad jaotuvad korteriomanike vahel võrdseteks mõttelisteks osadeks. Kui üks omanik soovib osa sellest mõttelisest osast enda ainukasutusse eraldada, loobuvad teised oma varast. See aga nõuab ostu-müügitehinguid,” selgitas Biin.

Selleks, et korterit näiteks pööningu arvel laiendada, läheb vaja vähemalt 2/3 naabrite poolehoidu. Ülejäänud majakaaslaste nõusolek on võimalik saada kohtu kaudu.

Biin rõhutas, et enne kohtutee ettevõtmist peab arvestama riskiga, et kohus pooldab naabreid. Näiteks näeb seadus ette, et iga ehitus peab toimuma ehitusprojekti ja -loa alusel, mis peab tagama, et hoonesse on ehitustehniliselt üldse võimalik soovitatavaid muudatusi teha. “Üldjuhul tehakse selliseid ümberehitamisi vanades puumajades, nagu on Tallinnas Kalamajas. Neis võib alati ehitusega ilmneda probleeme, mis võivad kahjustada teiste kaasomanike huve, hoonet ja laiendajat ennast,” märkis Biin.

Kohtukulud. Samuti peab mõtlema, kas ollakse valmis kohtukuludeks. “Selline protsess läheb keskmiselt maksma 1500–2000 eurot,” lisas Biin.

Kui kõikide majaelanike nõusolekud on saadud, on vaja notari juures vormistada müügi- ja omandilepingud. Biin selgitas, et kuna teised majaomanikud loovutavad ümberehitamise käigus enda omandit, peab uus omanik teistele selle eest ka tasuma. “Tavaliselt lepitakse üheskoos kokku kõne all oleva hooneosa väärtuses ja uus omanik maksab teistele selle eest kas rahas või teeb majas selle summa väärtuses mingeid töid,” märkis Biin.

Seadusega tasub sammu pidada. Biini ütlust mööda võib selline protsess esialgu küll tüütu bürokraatia tunduda, kuid see on siiski igati vajalik. “Isegi, kui kõik kaasomanikud on ümberehitusega nõus, on vaja kokkulepped notariaalselt kinnitada, suulisest kokkuleppest ei piisa. Nii hoitakse ära hiljem ilmneda võivaid probleeme,” märkis ta.

Biin rääkis, et tal on olnud mitu klienti, kes soovisid osta korterit majas, kus pole ümberehitamistel seadust järgitud. “Igaüks tahab, et korterit ostes oleksid kõik dokumendid ja omandiõigused korras,” selgitas Biin. Kui aga dokumente üle vaadates ilmneb, et korteri ja kortermaja kaasomandi suurused ei kattu, on Biinil ostjale kolm soovitust: lase korteri müüjal dokumendid korda seada, küsi madalamat hinda või osta mõni teine korter. “Tagantjärele asjade seadustamine on aja- ja rahakulukas ning mitu korda keerulisem,” märkis Biin.

 

Tasub teada

Kuus sammu korteri ümberehitamiseks

1. Enne korteri ümberehitamist küsi naabritelt nõusolekut.

2. Kui ümberehitamise poolt on vähemalt 2/3 naabritest, aga teised keelduvad, hangi ülejäänute nõusolek kohtu kaudu.

3. Kinnita naabrite nõusolekud ja tasud notari juures.

4. Pöördu kohalikku omavalitsusse, kus esitatakse tingimused ehitusloa saamiseks. Ehitusloa eest tasu riigilõiv 31,95 eurot.

5. Telli ehitusprojekt ja kooskõlasta see kohalikus omavalitsuses ja korteriühistus.

6. Ehitusluba saadud, vali endale sobiv ehitaja.

 

Üks küsimus

Mida teha, kui naaber ilma minu loata pööningu vms arvel oma korterit laiendab?

Andy Krass, Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ juristKorteri laiendamine kaasomandi arvel on kaasomandi rikkumine. Korteriomandiseadus annab korteriomanikule aluse kaasomandit kaitsta, kusjuures teised korteriomanikud peavad kulud korteriomanikule hüvitama.Ebaseadusliku ehitustegevuse vastu saab seista kahel viisil. Esimene võimalus on pöörduda kohaliku omavalitsuse poole, kelle ülesanne on pidada oma territooriumil järelevalvet ehitustegevuse üle. Teine variant on ehitava korteriomaniku vastu kohtusse hagi esitada. Mõlemat varianti tohib kasutada korraga, mida soovitan ka teha. Ainult kohaliku omavalitsuse poole pöördumine ei pruugi olla eriti tõhus, sest ametnikud kipuvad probleemi teistmoodi nägema kui korteriomanik.