Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kinnisvara. Unistuste ärklituba linnakorteris

    Üha rohkem inimesi soovib oma korterit mõne muu majaosa arvel suuremaks ehitada, kuid ruumikama kodu nimel tuleb tihtipeale kohtusaalist läbi käia. Projekteerimisfirma OÜ Visahing Designer Agency juhataja Erki Kallas märkis, et viimasel ajal on populaarne laiendada kortereid pööningute arvel. Kortermajades kuuluvad pööningud ja muud ühiskasutatavad hooneosad aga kõikidele omanikele võrdselt, mistõttu on enne nende ainukasutusse andmist vaja majakaaslastega kokkuleppele jõuda.

    “Enamasti, kui korteri laiendamise juures esineb mingi probleem, tuleneb see sellest, et naabritega pole asja arutatud,” lausus Kallas. Tema ütlust mööda mõeldakse sageli, et kõigepealt tellitakse projekt ja aetakse muud dokumendid korda ning küll siis vaadatakse, mis edasi saab. Praktikas aga võivad sellisel juhul juba valmis projektid otse prügikasti lennata. “Seega on kõige õigem ja mõistlikum igasugust ümberehitamist alustada naabritele mõtte tutvustamisest,” ütles Kallas. Nii hoitakse ära võimalus, et ehitusprojektide peale kulutatud raha raisku läheb.
    Naabrid tuleb nõusse saada. Advokaadibüroo Heta Biin & Pihlakas vandeadvokaat Alan Biin kinnitas, et naabrite nõusolek on ümberehituste juures olulisim. Tema ütlust mööda on mitme korteriga majad üldjuhul jaotatud korteriomanditeks, mis tähendab, et igale korteriomanikule kuuluvad lisaks enda korterile ka hoone ühiskasutatavad ruumid, näiteks koridorid, pööningud ja keldrid. “Need hooneosad jaotuvad korteriomanike vahel võrdseteks mõttelisteks osadeks. Kui üks omanik soovib osa sellest mõttelisest osast enda ainukasutusse eraldada, loobuvad teised oma varast. See aga nõuab ostu-müügitehinguid,” selgitas Biin.
    Selleks, et korterit näiteks pööningu arvel laiendada, läheb vaja vähemalt 2/3 naabrite poolehoidu. Ülejäänud majakaaslaste nõusolek on võimalik saada kohtu kaudu.
    Biin rõhutas, et enne kohtutee ettevõtmist peab arvestama riskiga, et kohus pooldab naabreid. Näiteks näeb seadus ette, et iga ehitus peab toimuma ehitusprojekti ja -loa alusel, mis peab tagama, et hoonesse on ehitustehniliselt üldse võimalik soovitatavaid muudatusi teha. “Üldjuhul tehakse selliseid ümberehitamisi vanades puumajades, nagu on Tallinnas Kalamajas. Neis võib alati ehitusega ilmneda probleeme, mis võivad kahjustada teiste kaasomanike huve, hoonet ja laiendajat ennast,” märkis Biin.
    Kohtukulud. Samuti peab mõtlema, kas ollakse valmis kohtukuludeks. “Selline protsess läheb keskmiselt maksma 1500–2000 eurot,” lisas Biin.
    Kui kõikide majaelanike nõusolekud on saadud, on vaja notari juures vormistada müügi- ja omandilepingud. Biin selgitas, et kuna teised majaomanikud loovutavad ümberehitamise käigus enda omandit, peab uus omanik teistele selle eest ka tasuma. “Tavaliselt lepitakse üheskoos kokku kõne all oleva hooneosa väärtuses ja uus omanik maksab teistele selle eest kas rahas või teeb majas selle summa väärtuses mingeid töid,” märkis Biin.
    Seadusega tasub sammu pidada. Biini ütlust mööda võib selline protsess esialgu küll tüütu bürokraatia tunduda, kuid see on siiski igati vajalik. “Isegi, kui kõik kaasomanikud on ümberehitusega nõus, on vaja kokkulepped notariaalselt kinnitada, suulisest kokkuleppest ei piisa. Nii hoitakse ära hiljem ilmneda võivaid probleeme,” märkis ta.
    Biin rääkis, et tal on olnud mitu klienti, kes soovisid osta korterit majas, kus pole ümberehitamistel seadust järgitud. “Igaüks tahab, et korterit ostes oleksid kõik dokumendid ja omandiõigused korras,” selgitas Biin. Kui aga dokumente üle vaadates ilmneb, et korteri ja kortermaja kaasomandi suurused ei kattu, on Biinil ostjale kolm soovitust: lase korteri müüjal dokumendid korda seada, küsi madalamat hinda või osta mõni teine korter. “Tagantjärele asjade seadustamine on aja- ja rahakulukas ning mitu korda keerulisem,” märkis Biin.
     
    Tasub teada
    Kuus sammu korteri ümberehitamiseks
    1. Enne korteri ümberehitamist küsi naabritelt nõusolekut.
    2. Kui ümberehitamise poolt on vähemalt 2/3 naabritest, aga teised keelduvad, hangi ülejäänute nõusolek kohtu kaudu.
    3. Kinnita naabrite nõusolekud ja tasud notari juures.
    4. Pöördu kohalikku omavalitsusse, kus esitatakse tingimused ehitusloa saamiseks. Ehitusloa eest tasu riigilõiv 31,95 eurot.
    5. Telli ehitusprojekt ja kooskõlasta see kohalikus omavalitsuses ja korteriühistus.
    6. Ehitusluba saadud, vali endale sobiv ehitaja.
     
    Üks küsimus
    Mida teha, kui naaber ilma minu loata pööningu vms arvel oma korterit laiendab?
    Andy Krass, Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ juristKorteri laiendamine kaasomandi arvel on kaasomandi rikkumine. Korteriomandiseadus annab korteriomanikule aluse kaasomandit kaitsta, kusjuures teised korteriomanikud peavad kulud korteriomanikule hüvitama.Ebaseadusliku ehitustegevuse vastu saab seista kahel viisil. Esimene võimalus on pöörduda kohaliku omavalitsuse poole, kelle ülesanne on pidada oma territooriumil järelevalvet ehitustegevuse üle. Teine variant on ehitava korteriomaniku vastu kohtusse hagi esitada. Mõlemat varianti tohib kasutada korraga, mida soovitan ka teha. Ainult kohaliku omavalitsuse poole pöördumine ei pruugi olla eriti tõhus, sest ametnikud kipuvad probleemi teistmoodi nägema kui korteriomanik.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Saunumi käive kasvas, kahjum kahanes
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Raadiohommikus: miljard Pärnusse, uut moodi Tallinn ja tippjuhi nipid
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.