Auto. Talvise klaasipesu­vedelikuga võib külma saada

OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus (EKUK) tegi Äripäeva tellimusel kuus ühesugust katset, et registreerida temperatuur, mille juures tekkisid tuuleklaasivedelike lahusesse esimesed kristallid. Katsed näitasid, et ASis Mayeri Industries ja ASis Baltoil toodetud talvine klaasipesuvedelik hakkas külmuma varem, kui pakendil märgitud miinuskraad.

Mayeri Industries saatis Äripäevale pika vastuskirja, põhjendades, miks EKUKi tehtud analüüs pädev pole. Mayeri Industries oponeerib sellele, et EKUKil pole selleks katseks vajalikku akrediteeringut ning kasutatud katsemeetod ei sobi tuuleklaasivedeliku külmumispunkti määramiseks.

“Ehkki kasutasime katsete tegemisel meetodit, mis ei kuulu kütuselabori akrediteerimisulatusse, on tegu võrdleva analüüsiga – kõik proovid läbisid ühesuguse katse,” ütles Eesti Keskkonnauuringute Keskuse kütuselabori juhataja Artur Gornischeff. “Samuti hindasime mõõtemääramatust – 2 kraadi – isegi veidi üle, et välja antud tulemuses kindel olla.”

Tarbijale on oluline, et kui klaasipesuvedeliku pakendile on märgitud näiteks –20 kraadi, siis sellise temperatuuri juures vedelik jätkuvalt voolaks ning oleks esiklaasile pritsitav.

Lahjendamine toob tulu. Eesti suurima tuuleklaasivedeliku tootja OÜ APChemicals müügijuhi Sven Puhmi andmeil tähendab vedeliku lahjendamine ühe kraadi võrra tootjale metanooli praeguse turuhinna juures kokkuhoidu ühe liitri pealt umbes 1,5 eurosenti. “Mida vähem külmumisvastast toorainet metanooli sisse segad, seda odavam omahind tuleb,” selgitas Puhm ja lisas, et –21 kraadi kannatav toode sisaldab umbes 30 protsenti metanooli. APChemicalsi toode vastas Äripäeva tellitud katses täpselt pakendil reklaamitule.

“Need tootjad, kes üritavad tarbijat petta, mängivad selle peale, et Eestis pole tuuleklaasivedeliku külmumistemperatuuri mõõtmismeetod akrediteeritud,” rääkis Puhm. “Meid häirib, et kaubandusketid ei tunne klaasivedelike kvaliteedi vastu huvi. Nad ei ole kunagi ühtki proovi teinud, vaid valivad tootja, kes pakub madalama hinna.”

ASi Baltoil müügijuhi Aimar Juusi kinnitusel panid nad kohe pärast seda, kui Äripäev oli informeerinud neid EKUKi katse tulemusest, samast partiist näidistoote digitaalselt muudetava kraadiga külmikusse. “Temperatuuril –22 kraadi on tulemuseks külmumatu klaasipesuvedelik,” kirjutas Juus järgmisel päeval vastuskirjas. “Kõik meie tootepartiid teevad läbi külmatesti ja me säilitame tootenäidiseid ühe aasta. Meie toodetavaid ­aineid testitakse ka Tartu Ülikooli füüsikainstituudis.” Baltoil toodab ja pakendab talveperioodil umbes 2,5 miljonit liitrit etanooli sisaldavat klaasipesuvedelikku.

“Kõigepealt täpsustan, et Fallerooni tuuleklaasivedeliku tootja on Mayeri Industries,” oli OÜ Falleroon turundusjuhi Rene Vaheri esimene reaktsioon, kui Äripäev teatas talle võrdlustesti kehvast tulemusest nende toote puhul. “Täname selle informatsiooni eest. Kindlasti hakkame kriitilisema pilguga koostööpartneri tootepartiisid jälgima.”

Parem paar kraadi rohkem. Pakendil märgitust isegi krõbedamat külma kannatava klaasipesuvedeliku tootja Flexoili juhatuse esimehe ja omaniku Riivo Eensalu sõnul on nad olnud seda meelt, et külmumist takistavat metanooli oleks tootes pigem rohkem kui vähem. “Et ennetada võimalikke kvaliteediprobleeme,” põhjendas ta. “Meil on keemik-laborant, kes kohapeal partiidest pistelisi kontrollmõõtmisi teeb.” Kui praegu on Flex­oili tootmine Kiviõlis, siis järgmisel aastal kolitakse see Tartu lähedal Kärknas valmivasse tootmishoonesse.

Külmunud klaasipesuvedelik ühtki autoosa ära ei riku, ent liiklusohutuse seisukohast võivad tagajärjed olla katastroofilised. “Kui inimene liiklusolukorras tahab tuuleklaasile vedelikku pritsida, ent sel kriitilisel hetkel süsteem ei toimi, on õnnetuse tõenäosus suur,” nentis Tallinna tehnikakõrgkooli autonduse õppetooli hoidja Sven Andresen.

Volvo ja Fordi autosid müüva ning hooldava Info-Auto ASi Tartu esinduse tegevdirektor Jaak Väärsi ütles, et nad kasutavad talvel vaid –40 kraadi kannatavat tuuleklaasivedelikku. “Neli-viis aastat tagasi oli meil kurb kogemus vedelikuga, mis etiketi järgi pidi kannatama –20kraadist pakast, aga tahkus tunduvalt pehmemal temperatuuril.”

Äripäeva tellitud testi tulemused

GO! (10.10.2013) tulemus: –17 °Cpakendil: –20 °C

GO! (21.10.2013) tulemus: –18 °Cpakendil: –20 °C

Euro Car*tulemus: –19 °Cpakendil: –22 °C

APChemicals OÜtulemus: –21 °Cpakendil: –21 °C

Falleroontulemus: –17,5 °Cpakendil: –21 °C

Flexoil OÜtulemus: –22,5 °Cpakendil: –20 °C

* valmistatud etanooli baasil. Kõik teised katse all olnud klaasipesuvedelikud on valmistatud metanooli baasil.

Tuuleklaasivedeliku põhjustatud rikkeid

Kleepis klapid kinni. Tagasivooluklapid tagavad, et pesusüsteemi torustikus oleks kogu aeg vedelik, mida vajadusel tuuleklaasile pritsida. On olnud juhtumeid, kus ebakvaliteetne tuuleklaasivedelik kleepis klapid kinni ning kogu vedelik jooksis tagasi paaki. Kui nüüd juhil oli vaja kiiresti pritsida vedelikku, pidi ta mitu sekundit ootama, kuni pump süsteemi vedelikku täis pumpas.

Kriuksuvad kojamehe luuad. Kui tuuleklaasivedeliku määrimisomadus ei sobi autokojamehe luudade kummimaterjaliga, tekib kojameeste töötades klaasil ebameeldiv kriuksuv heli. Selle vältimiseks tuleb katsetada teist klaasivedelikku.

Settekiht kojamehel. Asfalditolm, mudaosakesed jm ülespaiskuv saast võib koosmõjul  klaasivedelikuga tekitada kojamehe kummi äärele settekihi, mistõttu kojamehed ei täida oma normaalset funktsiooni. Probleem laheneb, kui aknapesuvedelik välja vahetada.

Hangunud vedelik. Tuuleklaasivedeliku paak, torustik ja düüsid otsest kahju ei kannata ning lõhki ei külmu. Tuuleklaasivedelik sisaldab metanooli või etanooli, mille ruumpaisumise tegur on väike. Külmast tahkestunud aknapesuvedelik tuleb üles sulatada ja lisada külmale vastupidavamat kontsentraati.

Külmunud pump. On olnud juhuseid, kui klaasipesuvedeliku pump on läbi külmunud ja kinni kiilunud ning seetõttu kaitsme välja visanud. Pärast pumba ülessulatamist ja kaitsme väljavahetamist on probleem lahenenud.

Tuuleklaasivedelike omadused erinevad

Sulatusvõime esmatähtis. Talvel on klaasipesuvedeliku otstarve sulatada klaasile paiskunud ja sinna kinni kleepunud aine lahti ning eemaldada see. Klaasile kogunev kleepuv mass moodustub soolast, liivateradest, rehvikulumissaadustest jm.

Klaasile liibuvus oluline. Aknapesuvedelik peab tuuleklaasi märgama ja liibuma hästi klaasile, tungima porikihi ja saasta alla ning puhastama klaasi. Ka suvel peavad tuuleklaasivedeliku pesemisomadused olema head, et klaasilt sitikad ja mustus lahti sulatada ning pesta.

Kasuta tuuleklaasivedelikku kui soojusjuhti. Jäätunud autoklaasi ei tohiks kaabitsaga üldse kraapida, sest klaasile sadestunud liivaterad ja teelt paiskunud rehvipuru kriibib klaasi. Lase hommikul autol vabakäigul töötada paar-kolm minutit ja kui tuuleklaasi alumine kolmandik on tänu klaasipuhuritele soojaks läinud, pritsi aknale pesuvedelikku. Vedelik kannab soojust klaasi pidi ülespoole ning sulatab jää.

Arvesta tuulekülmaga. Tuuleklaasivedeliku paak paikneb kapoti all enamasti tiivakoopas ehk külmas kohas, samuti on külmade õhuvoolude embuses väljalaskedüüsid kapoti peal. Kui auto sõidab kiirusega näiteks 90 km/h, siis on autot ümbritsev õhutemperatuur viie kraadi võrra madalam tegelikust õhutemperatuurist.

Sõida arukalt. Ükski talvine aknapesuvedelik ei too suve tagasi. Tuleb arukalt sõita ja üritada vältida pori või lörtsi paiskumist esiklaasile. Näiteks hoida eessõitjaga vajalikku pikivahet ja möödasõidul üritada varem minna vastassuunavööndisse, kui kedagi vastu ei tule.

Pese klaasipuhasti harju. Ka kojamehi tuleb sagedamini pesta. Kui kojameestel on õli ja saastakiht peal, ei liibu need korralikult aknale ning võivad kojameeste esimese käiguga tõmmata klaasile õhukese hallika ja kehvasti läbipaistva mustusekile. Kojamehi võib pesta nõudepesuvahendiga. Ja muidugi tuleb esiklaasi ennast tihti pesta. Seda on paslik teha bensiinijaamas, kus hari ja vastav külmumisekindel vedelik ämbris ka talvel käeulatuses.

Vahata esiklaasi. Esiklaasi hooldamiseks on müügil mitmesuguseid vahasid, mille ülesanne on muuta klaasi pind vett ja mustust hülgavaks. Kindlasti tuleb jälgida pesuvedeliku ja vaha koostoimet, sest klaasipuhasti esimeste käikude ajal võib klaasile tekkida hallikas kile.

Jää sobiva toote juurde. Kui oled oma automargile sobiva tuuleklaasivedeliku leidnud, kasuta edaspidi vaid seda toodet.

OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus (EKUK) määras Äripäeva tellimusel erinevate tootjate tuuleklaasipesuvedelike puhul temperatuuri, mille juures tekkisid lahusesse esimesed kristallid.Äripäev viis EKUKi kütuselaborisse kuus originaalpakendit avamata kujul.Labor tegi katsed järgmiste klaasipesuvedelikega: GO! (tootja AS Mayeri Industries, pakendatud 10.10.2013 ja 21.10.2013), Falleroon (tootja AS Mayeri Industries, pakendatud 15.10.2013, turustaja OÜ Falleroon), Flex­oil (tootja OÜ Flexoil), Euro Car (tootja AS Baltoil), APChemicals (tootja OÜ APChemicals)Katse põhimõte oli järgmine. 25 ml proovi valati topeltseinaga katseklaasi, mis oli varustatud termomeetri ja segajaga. See omakorda asetati propanooliga täidetud topeltseinaga vaakum­anumasse nii, et proovi nivoo katseklaasis oleks allpool jahutusvedelikuna toimiva vedeliku nivood.Proovi, mida pidevalt segati, jahutati ühtlase kiirusega kuiva jääga (tahke CO2) temperatuurini, mil tekkisid lahusesse esimesed kristallid.See temperatuur registreeriti tulemusena.Kõik proovid analüüsiti samadel tingimustel. Mõõtemääramatuseks hindas labor 2 kraadi.

Mayeri Industries: seda analüüsi ei tohiks avaldada

Raili Tikko, ASi Mayeri Industries esindaja, juristTäiesti valedel alustel tehtud analüüs eksitab kahetsusväärselt tarbijat ja teenib hoopis ebaausa konkurentsi huve. OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus tehtud tuuleklaasipesuvedeliku külmumispunkti analüüsi tulemusi ei ole lubatav kasutada ühegi uuringu objektiks oleva toote suhtes järelduste tegemiseks. Ja veelgi vähem nende tegelikkusele mittevastavate järelduste üldsusele avalikustamiseks.Analüüs on tarbijale täiesti kasutu, kuna:1. Eesti Keskkonnauuringute Keskuse kütuselaboril pole klaasipesuvedelike külmumispunkti mõõtmisteks akrediteeringut, mis tõendaks tulemuste tõesust ja võrreldavust.2. Mõõtmiseks on kasutatud klaasipesuvedelikele mittesobivat, kütustele mõeldud mõõtmismeetodit (tegu on täiesti erinevate ainete segudega).3. Mõõtmisel kasutatud seade on ette nähtud lennukikütuste, mitte klaasipesuvedelike omaduste mõõtmiseks.4. Ülaltoodud põhjenduste kinnitamiseks distantseerib analüüsi vastusel isegi labor end vastutusest mõõdetud tulemuste eest lausega: “Kirjeldatud meetod ei kuulu kütuselabori akrediteerimisulatusse.”Mõõtmiste numbrilisi tulemusi eelnevatel põhjustel Mayeri Industries AS hinnata ei saa.Tavaarusaamale vastavalt võiks tõesti öelda, et kuna kõik tooted on ühtemoodi valesti ja valede seadmetega analüüsitud, siis justkui peaks nad olema võrreldavad. Tegelikkuses see nii ei ole. Mõõtmiste jaoks kehtestatakse standardid ja seadmed alati just sellepärast, et mõõtmistulemusi saadaks alati ühtemoodi. Nende abil on võimalik  teostada mis tahes ajahetkel ja ruumiosas mitmeid kordi võrreldavaid samadel alustel mõõtmisi, mõõteviga on sel puhul alati ühesugune ning tulemused võrreldavad.Mittestandardiseeritud viisil mõõtmisi läbi viies on ühe objekti  analüüsi mõõteviga +2, teise puhul –5, kolmandal –1,2 isegi siis, kui kasutatakse sama seadet ja meetodit, seetõttu pole mõõtmised võrreldavad.Mayeri Industries garanteerib enda toodetud tuuleklaasipesuvedelike vastavuse pakendil märgitud külmumispunktile. Ettevõttes on regulaarne toodete kvaliteedikontroll absoluutselt iga tootesegu partii puhul enne selle pakendamisele lubamist.Firma on klaasipesuvedelikke tootnud üle 20 aasta ja müüb aastas autoklaasipesuvedelikku ca 1 miljon tooteühikut.

Võrdluse avalikustamine on vastutustundetu

Hallar Meybaum, Eesti Keemiatööstuse Liidu tegevdirektorVäga tähtis on, et tarbija peab olema informeeritud keemiatoodetest, kusjuures esmatähtis on, et info peab olema tõene. Keemia on täppisteadus, keemiatoodete analüüsimiseks on kehtestatud kindlad metoodikad ja standardid ning vastavad analüüsiseadmed. On äärmiselt vastutustundetu kasutada ükskõik millisel eesmärgil ja avaldada üldsusele eksitada võivaid andmeid kemikaalide kohta. Mittevastava metoodika kasutamisel saadud andmete interpreteerimine kahjustab kindlasti Eesti keemiatööstuse toodangu tõsiseltvõetavust ning ettevõtte mainet.