12. detsember 2013 kell 21:00

Eesti Pank ootab veel kasinamat kasvu

Eesti Pank vähendas taas 2013. aasta majanduskasvu ootusi, millele andis alust peamiselt nõudluse vähenemine välisturgudel.

Viimase prognoosi järgi kasvab Eesti majandus tänavu 1%, juunis oodati veel 2protsendist kasvu ning mullu samal ajal 3protsendist tõusu.

Eesti Panga presidendi Ardo Hanssoni sõnul on aeglustunud majanduskasvu üks tegur Eesti eksporditurgudel vähenenud nõudlus. Kuigi välisnõudluse taastumisega seotud ohud on varasemast väiksemad, pole Eesti Panga teatel ebakindlus Eesti eksporditurgude kasvu suhtes täielikult taandunud.

Sihtturgude seis halveneb. Eesti peamiste kaubanduspartnerite nõudlus on suvise prognoosiga võrreldes oluliselt kehvenenud. “Välisnõudlus on mullusega võrreldes kahanenud, vahe on märkimisväärne,” ütles keskpanga asepresident Ülo Kaasik. Riikidest on nõudlus jäänud kõige kesisemaks Soomes.

“Samuti näitas langustrendi ekspordimaht, mis on avaldanud mõju ka majanduskasvule. See on olnud tänavu kesine,” lisas asepresident.

Hanssoni teatel võib jätkuv kiire palgakasv tekitada ettevõtetele probleeme kasumlikkuse säilitamisel, mille tulemusena võib suureneda tööpuudus. “Riigisisestest riskidest on esimene väga kiire palgakasv,” ütles keskpanga president. “Kui majapidamiste sissetulek kasvab, intressimäärad on madalad, palgad peaksid hakkama hoogustuma, siis võib suureneda laenuandmine ja see võib kiirendada senist üsnagi kiiret kinnisvarahindade kasvu.”

Kaasiku sõnul on tööturu olukord pingeline. “Tööturu palgasurve jääb suureks, sest meie elanikkond hakkab vähenema. Me näeme väljarände poole pealt survet palkadele,” rääkis ta. Et ettevõtted suudaksid kiire palgakasvuga toime tulla, on vaja tema sõnul vaja tootlikkust investeeringutega suurendada.

Välisriikliku ohuna tõi Hansson esile ennustamatu nafta hinna. Keskpanga teatel võib üleilmse nõudluse suurenemisel nafta hind tõusta ning suurendada inflatsiooni. See võib omakorda vähendada majapidamiste reaalset sissetulekut ning kitsendada tarbimisvõimalusi.

Kuigi tööealise elanikkonna vähenemine pidurdab hõive kasvu, siis tööpuudus ikkagi keskpanga teatel kahaneb. Palgakasv peaks püsima hoogne, sest 2014. aastal suureneb avaliku sektori palgafond ning 2014. ja 2015. aastal tõuseb alampalk.

Eelarve ikka tasakaalust väljas. Eesti valitsemissektori eelarve on Kaasiku teatel praegu tugevas positsioonis. Samas teeb jätkuvalt murelikuks, et valitsus ei ole vaatamata väga kiirele tulude kasvule nominaalset eelarvet prognoosinud tasakaalustada ka 2014. aastal.

“Kuigi defitsiit on väga väike, siis ei oma see põhimõttelist mõju eelarve jätkusuutlikkusele, kuid plaanilistest lubadustest mitte kinni pidamine võib omada mõju eelarvepoliitika usaldusväärsusele,” ütles ta.

Hanssoni sõnul on valitsuse eelarve jätkuvalt väikeses puudujäägis. “Üldiselt ei ole seis halb, aga valitsus on hakanud järjest rohkem keskenduma nn struktuursele ülejäägile, mis on hinnanguline,” ütles keskpanga president. Tema teatel ei pruugi otsus olla põhjendatud, sest majandustsükli hinnangu näitajad on vastuolus.

 

Võrdlus

Ministeerium kõige optimistlikum

SKP muutuse prognoos, %

Eesti Pank2013: 1,02014: 2,6

rahandusministeerium2013: 1,52014: 3,6

Euroopa Komisjon2013: 1,32014: 3,0

OECD2013: 1,02014: 2,4

Allikas: Äripäev

Hetkel kuum