• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Uuring: riigisektoris töötamine võib kahjuks tulla

    Palgainfo Agentuuri juhi Kadri Seederi sõnul üllatas värskes uuringus enim see, et tööandjad peavad eelnevat riigisektoris töötamist tööotsijale pigem negatiivseks. “Tööandjad on vestlustes märkinud, et töökultuur riigisektoris on nii erinev, et inimesed ei pruugi äriettevõtte kiire töötempoga kohaneda,” selgitas ta. Tööandjaist oli üsna palju neid, kes ütlesid, et riigisektoris töötamine võib kandidaadile hoopis kahjuks tulla.

    Ka tõi Seeder välja, et kui meeste seas on levinum ettevõtluse eelistamine palgatööle, siis on need just noored mehed, kes eelistavad oma ettevõtet, mitte palgatööd.
    Eestis kaks omaette tööturgu. Seeder märkis, et Eestis on justkui kaks tööturgu – väikeste ja suuremate ettevõtete oma, kus inimesed liikuda ei pruugi. “Üllatas, et suuremate ettevõtete töötajad on rohkem valmis töötama ka väiksemates organisatsioonides, väikeettevõtetes töötavad inimesed suuremates organisatsioonides pigem ei soovi töötada,” nentis ta.
    See tähendab Seederi sõnul, et suurematel organisatsioonidel on kehvemad võimalused väikeettevõtetes töötavaid inimesi värvata.
    Ka töökoha vahetuse põhjused olid Seederi sõnul huvitavad. Lisaks palgale ja lisatasudele pidasid töövõtjad oluliseks enda vajalikuna tundmist.
    Samuti tõdes Seeder, et viiendikul alla 50 töötajaga ettevõtteist on keskmine palk miinimumpalga tasemel. “Ma ei oleks uskunud, et see osatähtsus nii suur on. See tähendab paratamatult, et alampalga kasv mõjutab üsna palju ka keskmise brutopalga näitajat,” nentis ta.
    Kohati passiivne palgasurve. Seeder märkis, et mõnes valdkonnas on palgasurve tugev, töötajad küsivad rohkem palka ja ettevõtted pingutavad, et seda võimaldada. Teistes on palgasurve passiivne. “Töötajad ei looda, et nende palk muutub ja tõenäoliselt hääletavad jalgadega, kui väga raskeks läheb,” selgitas ta.
    Tööandjad nimetasid palgatõstmise suurimaks eelduseks tööviljakuse kasvu. Seederi selgitusel on ettevõtteil õnnestunud väiksemate kuludega suuremat tulu toota ja see võimaldab ka põhipalku tõsta. Seeder viitas statistikaameti palgastatistika talituse juhataja Mare Kusma öeldule, et tööturg seisaks justkui paigal – palgatöötajaid juurde ei ole tulnud. “Kui ettevõtted tahavad mahtusid kasvatada, aga inimesi juurde värvata ei ole võimalik, siis peavadki nad efektiivsusesse panustama,” märkis Seeder.
    Paananen: IKT palk võetakse tulevikus
    Eesti IKT-sektoris on palju neid, kes otseselt palka ei saagi ja võtavad oma tulu dividendidena, lausus Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu juhatuse liige Tiit Paananen. Tema sõnul tehakse tihti tööd tulevikus saadava tulu nimel nagu idufirmades.Suuremates info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) firmades sõltub väga suur osa kõrgepalgalisemate töötajate sissetulekust ettevõtte käekäigust. “Mitu palka võib lisaks saada preemiaks,” ütles Paananen Palgainfo Agentuuri seminaril.
    Probleem sotsiaalmaksuga. Paananen tõi välja sotsiaalmaksu lae puudumise kui probleemi. Sotsiaalmaksu lagi soodustaks Paananeni sõnul IKT-töökohtade Eestisse toomist.Umbes 6% Eesti IKT sektori töötajaist on Paananeni sõnul välismaalased. Ta andis mõista, et see protsent võiks olla suurem. Paananen rääkis väljarände probleemist, mis viib Eestist välja tööjõudu ja tarbijaid. Selle taustal peaks tema sõnul tooma fokuseeritult Eestisse oskuslikku välistööjõudu.Eeskujuks tõi Skype’i eksjuht Soome ja Hollandi, kuhu meelitatakse süsteemselt välismaalt oskustööjõudu. Näiteks Hollandis on IKT-sektorisse tööle mineval välismaalasel 30% sissetulekust teatud aja maksuvaba. Veel tõi Paananen välja, et Soomes on 50% ingelinvestorite investeeringutest maksuvaba ja sarnaseid näiteid on mujalgi maailmas. Sellised lahendused aitavad kaasa idufirmade asutamisele ja arengule. “Maksustamine peab ettevõtte arengu trajektooriga kaasas käima,” sõnas Paananen.
     
     Tasub teada
    Palgad pole muutunud, aga tõus on plaanis  
    Palgainfo agentuuri uuringust selgus, et enamiku töötajate palk pole tänavu muutunud. Lähiajal on plaanis palku tõsta pooltel tööandjatel.
    Töötasu muutus tänavu:48% palgatöötajatest polnud töötasu tänavu muutunud.38% oli netotöötasu tõusnud.8% oli netotöötasu langenud.12% küsitletutest ei töötanud eelmise aasta oktoobris.27% vastanutest arvas, et tema töötasu suureneb kuue kuu jooksul.1,5% vastanutest arvas, et tema töötasu väheneb kuue kuu jooksul.45% vastanutest arvas, et tema töötasu ei muutu kuue kuu jooksul.
    Palgatõstjate arv:38% tööandjatest on viimasel kuuel kuul palka tõstnud.50% tööandjatest kavatseb kuue kuu jooksul palka tõsta.31% tööandjatest ei ole töötajate palku tõstnud ega plaani seda kuue kuu jooksul teha.
    Töötasu on muutunud:53% riigi ja kohaliku omavalitsuse palgal olevatel töötajatel53% info ja telekommunikatsioonitehnoloogia töötajatel48% personalitöö ja tööhõive töötajatel44% panganduses ja kindlustuses töötajatel49% esmatasandi juhtidel46% juhtidel44% valdkonna- ja projektijuhtidel43% tippspetsialistidel42% keskastme spetsialistidel ja tehnikutel37% oskustöölistel ja käsitöölistel36% ametnikel
    Allikas: Palgainfo Agentuur
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Tarmo Ulla: kui kukud, tõuse ja proovi uuesti!
Arvamuskonkursi Eduka Eesti toetaja, Swedbank Eesti juhatuse liige, eraisikute panganduse juht Tarmo Ulla teeb üleskutse panustada konkursile ideedega, mis aitavad suunata meie noori rohkem tegelema huviharidusega, et väärtustada meeskonnatööd.
Arvamuskonkursi Eduka Eesti toetaja, Swedbank Eesti juhatuse liige, eraisikute panganduse juht Tarmo Ulla teeb üleskutse panustada konkursile ideedega, mis aitavad suunata meie noori rohkem tegelema huviharidusega, et väärtustada meeskonnatööd.
Meta jääb vähemalt Nasdaqil esialgu Facebookiks edasi
Nime Meta Platformsiks vahetanud Facebook kaupleb veel mõnda aega Nasdaqi börsil vana sümboli FB all.
Nime Meta Platformsiks vahetanud Facebook kaupleb veel mõnda aega Nasdaqi börsil vana sümboli FB all.
Põllumajandustootjate TOP: olukord on pinev, aga samas ka põnev
Tänavuse Põllumajandustootjate TOPi võitnud teraviljatootja Aru Põllumajanduse OÜ arendusjuhi Karl Lindami sõnul on olukord põllumajandussektoris pinev, ent samas ka põnev.
Tänavuse Põllumajandustootjate TOPi võitnud teraviljatootja Aru Põllumajanduse OÜ arendusjuhi Karl Lindami sõnul on olukord põllumajandussektoris pinev, ent samas ka põnev.
Digi-Eesti lööb Dubai Expol laineid burgeriga
Dubai maailmanäitusele Expo 2020 läks iga riik oma looga. Eesti sõnum on olla maailma kõige edasijõudnum digiühiskond, kuid muljet avaldab ka eestlaste burger.
Dubai maailmanäitusele Expo 2020 läks iga riik oma looga. Eesti sõnum on olla maailma kõige edasijõudnum digiühiskond, kuid muljet avaldab ka eestlaste burger.