• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ettevõtjate võidu kibe pool: usaldus riigi vastu vangub

    Alles äsja oli põhjust Äripäeva juhtkirjas tunnustada ­õiguskantsler Indrek Tederit, kes viis riigikohtusse apteekide asutamispiirangute vaidluse – ning riigikohus otsustas asutamispiirangud kaotada. Tänavu juunis  andis õiguskantsler riigikohtusse taotluse läbi vaadata keskkonnatasude järsu tõstmise määrus – ning riigikohus kuulutas valitsuse määruse ebaseaduslikuks.

    Äripäeva hinnangul tuleks valitsusel järjekordset, pealegi päris kulukaks minevat ebaõnnestumist ettevõtluskeskkonna reguleerimisel käsitleda õppetunnina, mis ütleb: suhtle, enne kui otsustad. Kui plaanitav muudatus puudutab ettevõtjaid, siis tuleb suhelda ettevõtjate ja nende katusorganisatsioonidega, kellel võib olla mõistlikke soovitusi ja prognoose selle kohta, missugune on plaanitava muudatuse mõju. Valitsus astus keskkonnatasusid kokkulepitud 15 protsendi asemel kuni 60 protsendi võrra suurendava määrusega samasse ämbrisse nagu käibemaksuseaduse muudatustega. Ja pidi taas kogema, et teerullipoliitika, millele on viimasel ajal osaks saanud rohkeid läbikukkumisi, ei toiminud. ­Õigustatud ootuse põhimõte ei tohiks seadusloomes ja muus regulatiivses tegevuses võõras mõiste olla.
    Kahju kannab riik. Keskkonnatasude tõstmise plaanis on valitsuse seisukohalt vähemalt kolm häbenemisväärt aspekti. Esiteks ei kaasatud muudatuse plaanimisse huvigruppe. Halvem veel – määruse valmimist hoiti ettevõtjate eest salajas. Postimehe andmetel on keskkonnaministeerium ka valetanud, et ettevõtjad on muudatusest teadlikud.  See ei ole kindlasti aktsepteeritav asjade ajamise viis, samas kahjuks praegusele valitsusele liigagi iseloomulik.
    Teiseks, riigil tuleb kahjud kanda, seda kahes aspektis. Ettevõtetele tagantjärele hüvitatav summa jääb vahemikku 5–10 miljonit ­eurot. Ent vähe sellest: riigil jääb saamata ka tulu, mida keskkonnatasude tõstmisega saada sooviti.  Aastataguse prognoosi kohaselt pidanuks tasude tõstmisega kaasnev lisatulu jääma suurusjärku 12 miljonit eurot. See on praeguse seisuga auk riigi eelarvestatud tuludes. Riigieelarve kogumahuga võrreldes pole see muidugi suur summa, kuid asi on põhimõttes. Tehtud rumalust ei maksa ju kinni selle otsesed väljamõtlejad ega toimepanijad, vaid maksumaksja ehk siis meie kõik.
    Usaldus on kõik. Kolmandaks, valitsuse määruse kehtetuks tunnistamine riigikohtus ­õõnestab juba mitmenda pretsedendina riigi usaldusväärsust ettevõtjate, aga ka laia avalikkuse silmis. Alles hiljaaegu kirjutasime seoses vähemalt tuhandeeuroste arvete deklareerimise kohustuse ja autode käibemaksustamise muudatusega, et Reformierakond on kaotanud ettevõtjate usalduse. Keskkonnatasude muutmise määruse kehtetuks tunnistamist riigikohtus võiks pidada ettevõtjate võiduks, mida see kahtlemata ongi, ent võidu teine, kibe pool on niigi hapra usalduse murenemine.
    Kitsamas plaanis seavad peamiselt riigieelarve täitmise eesmärgiga tehtavad seadusemuudatused küsimuse alla riigi korras rahanduse, mis on pikka aega olnud Reformierakonna dirigeeritava valitsuse kaubamärk. Korras rahandusega riik ei laoks oma ettevõtjate õlule järjest uusi maksutõuse. Laiemas plaanis on aga kaotada palju enamat: kui pole usaldust, pole ka valimistel mandaati loota.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Mihkel Nestor: kahetoalistele korteritele varsti enam ostjaid ei leidu
Tohutu muutus demograafias avaldab kinnisvaraturule aasta-aastalt üha suuremat mõju, nii et tekib küsimus, kas praegustel kahetoaliste korterite omanikel on tulevikus suuremale pinnale kolides enam turgu vana mahamüümiseks, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Tohutu muutus demograafias avaldab kinnisvaraturule aasta-aastalt üha suuremat mõju, nii et tekib küsimus, kas praegustel kahetoaliste korterite omanikel on tulevikus suuremale pinnale kolides enam turgu vana mahamüümiseks, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Dow Jones lõpetas nädala ajaloolise tipptulemusega
Dow Jonesi tööstuskeskmine tõusis täna 0,21% ja sulgus 35 677,02 punktil, mis on ajaloo kõrgeim tulemus.
Dow Jonesi tööstuskeskmine tõusis täna 0,21% ja sulgus 35 677,02 punktil, mis on ajaloo kõrgeim tulemus.
Riik viib lennufirmad ühe tiiva alla
Valitsus andis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile heakskiidu alustada ettevalmistusi uue lennunduskontserni loomiseks, mis ühendab Nordica, Regional Jeti (ärinimi Xfly) ja Transpordi Varahalduse ühe katuse alla.
Valitsus andis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile heakskiidu alustada ettevalmistusi uue lennunduskontserni loomiseks, mis ühendab Nordica, Regional Jeti (ärinimi Xfly) ja Transpordi Varahalduse ühe katuse alla.
Euroopa liidrid annavad Poolale viimase võimaluse
Poola peaminister Mateusz Morawiecki saabus täna Brüsselisse kaitsma oma riigi justiitsreforme, kuid võib homme Euroopa Liidu tippkohtumiselt lahkuda trahvide ning kohtukutsega.
Poola peaminister Mateusz Morawiecki saabus täna Brüsselisse kaitsma oma riigi justiitsreforme, kuid võib homme Euroopa Liidu tippkohtumiselt lahkuda trahvide ning kohtukutsega.