• OMX Baltic0,04%302,27
  • OMX Riga0,05%893,37
  • OMX Tallinn0,14%2 069,46
  • OMX Vilnius0,3%1 201,12
  • S&P 5000,52%6 204,95
  • DOW 300,63%44 094,77
  • Nasdaq 0,47%20 369,73
  • FTSE 100−0,43%8 760,96
  • Nikkei 2250,84%40 487,39
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%92,17
  • OMX Baltic0,04%302,27
  • OMX Riga0,05%893,37
  • OMX Tallinn0,14%2 069,46
  • OMX Vilnius0,3%1 201,12
  • S&P 5000,52%6 204,95
  • DOW 300,63%44 094,77
  • Nasdaq 0,47%20 369,73
  • FTSE 100−0,43%8 760,96
  • Nikkei 2250,84%40 487,39
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%92,17
  • 17.12.13, 23:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Riigivõlakirju võib luua ilma riigivõlga suurendamata

Viimasel ajal jäänud mulje, et Eesti riik on üks imeline üksus, mis on suutnud hoiduda võlgadest, ja kohe, kui loome riigivõlakirjad, hakkame suurtes kogustes raha laenama ja seda Lõuna-Euroopa riikide eeskujul tuulde loopima.
Tegelikult on ka Eesti riigil arvestatav võlg, mis küll ei ole läinud otseselt riigi arengu toetamiseks (eelkõige sissemaksed euro päästemehhanismidesse) ning ulatub rahandusministeeriumi prognooside kohaselt 2014. aasta lõpuks 1476 euroni ühe elaniku kohta.
Miks on riigivõlakiri hea. Omaette küsimus on, kas praegusel kujul riigivõla finantseerimine on kõrgeima võimukandja seisukohast ratsionaalne, sest raha on laenatud välismaistelt institutsioonidelt.
See tähendab, et kogu intressikulu (keskmine intressimäär 1,15%) kui  võimalik tulu tema rahva jaoks on kadunud, samas kui riigivõlakirjad annaksid võimaluse antud kulu/tulu säilitada riigi sees ja seeläbi ­aidata kaasa nii inimeste jõukuse kasvamisele kui ka säästmise/investeerimise populariseerimisele.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Eesti Panga andmetel olid kodumajapidamiste nõudmiseni ja tähtajalised hoiused selle aasta septembri lõpu seisuga kokku 4,9 miljardit eurot, millele lisandus mittefinantsettevõtete 5,7 miljardit eurot.
Seda arvesse võttes ei oleks Eesti riigil mingit probleemi refinantseerida prognoositavaid laenukohustusi (2014. aasta lõpu oodatav maht 1,9 miljardit eurot) siseriiklikult, et pakkuda konservatiivsetele säästjatele ning investoritele tulusamat (suuremate pankade aastase hoiuse intressimäär suurusjärgus 0,45%, 25.11.2013) ja patriootlikumat raha hoiustamise võimalust.
Samuti tagaks see tulevikus Eesti riigile ka suurema finantsstabiilsuse kriisiaegadel, sest kriisisituatsioonis on võlakirjaturgudele sisenemine mitu korda kulukam.
Positiivsed eeskujud on olemas. Edukaid näiteid ei tule kaugelt otsida. Naaberriigid Läti ja Leedu on aastaid kasutanud rahapoliitika suunamiseks riigivõlakirju. Alati küll mitte kõige õnnestunumalt, aga kindlasti selge ettekujutuse ning vaatega tulevikku, et hoida riigi võimet investeeringuid finantseerida ning suurendada elanike investeerimisalast teadlikkust.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 16 p 7 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele