- OMX Baltic0,08%318,14
- OMX Riga−1,09%954,61
- OMX Tallinn−0,01%2 205,83
- OMX Vilnius0,19%1 500,85
- S&P 5000,17%7 650,5
- DOW 30−0,18%51 682,64
- Nasdaq 0,39%26 522,55
- FTSE 100−1,45%10 659,13
- Nikkei 2251,38%65 018,95
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,6
- OMX Baltic0,08%318,14
- OMX Riga−1,09%954,61
- OMX Tallinn−0,01%2 205,83
- OMX Vilnius0,19%1 500,85
- S&P 5000,17%7 650,5
- DOW 30−0,18%51 682,64
- Nasdaq 0,39%26 522,55
- FTSE 100−1,45%10 659,13
- Nikkei 2251,38%65 018,95
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,6
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Rõivas: meelsuse avaldamist kollektiivlepinguseadus ei puuduta
Sotsiaalminister Taavi Rõivase kinnitusel tagatakse uue kollektiivlepinguseaduse eelnõuga põhiseaduslik sõna- ja koosolekuvabadus, samuti äärmusliku vahendina streigiõigus palgakõneluste ummikusse jooksmisel.
Kooskõlastamisel olev eelnõu uuendab kollektiivset tööõigust ning täpsustab streigiõigust. Segadust on tekitanud ametiühingute keskliidu ekslik tõlgendus, mis justkui keelaks ametiühingutel valitsuse ja Riigikogu survestamise töötingimuste parandamiseks, teatas sotsiaalministeerium.
Ministri sõnul on oluline vahet teha meeleavaldusel ja streikimisel. „Streikimine on väga konkreetne tööõiguslik meede, mille kasutamine on seaduslik töötüli lahendamise äärmusliku meetmena.“
Rõivase kinnitusel pole ka kehtiva seaduse järgi streikimine seaduslik siis, kui see ei puuduta töötingimusi. „Näiteks kui transporditöötajad ei ole rahul kavandatava Rail Baltica trassiga, siis pole streikimine põhjendatud, vaid soovi korral on õigus korraldada meeleavaldus või pikett,“ tõi minister näite. Meeleavalduste või pikettide korraldamist konkreetne eelnõu ei puuduta.
„Sotsiaalministeerium saatis eelnõu kooskõlastusringile, et saadud tagasiside põhjal teksti täpsustada ja igati vältida vääritimõistmist. 90% eelnõust on juba tehtud koostöös tööandjate ja ametiühingute esindusorganisatsioonidega, samuti arvesse võttes teiste valitsusasutuste ja õiguskantsleri soovitusi,“ ütles Rõivas.
Kollektiivlepingu ja kollektiivse töötüli lahendamise seaduse eelnõu ühendab endas juba 1993. aastal jõustunud kollektiivlepingu seaduse ja kollektiivse töötüli lahendamise seaduse temaatikad. Eelnõu reguleerib muu hulgas kollektiivlepingu sõlmimise ja lõpetamisega seonduvat, kollektiivse töötüli lahendamist, töökatkestuse (streigi, hoiatusstreigi, toetusstreigi ja töösulu) korraldamist, minimaalse teenuse kokkuleppimist töökatkestuse korral.
Selleks, et kõrvaldada vastuolud põhiseadusega, millele on tähelepanu juhtinud õiguskantsler, on eelnõus muudetud ja täpsustatud toetusstreigist etteteatamise ning kollektiivlepingute laiendamise korda. Eelnõus on sätestatud ka uus riikliku lepitaja nimetamise kord.
Autor: 1321-aripaev
Seotud lood
Hetkel kuum
Hetkel kuum
Piimatootjate ees kohustusi 26 miljonit
TTJA menetlus tuvastas rikkumised
Kohtunik: hagi on hästi mahukas ja hõre, nõue väga suur
Podcastid
Enimloetud
6
Viimased uudised
Piimatootjate ees kohustusi 26 miljonit
Tagasi Äripäeva esilehele