Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Rõivas muudab streigi ja kollektiivlepingu seadust
Sotsiaalministeerium esitas kooskõlastamiseks eelnõu, millega soovitakse kaasajastada 20 aastat muutumatuna püsinud kollektiivset tööõigust, sealhulgas streigiõigust.
Sotsiaalminister Taavi Rõivase sõnul on kaasaegne tööõigus majandusedu võti ja õigusselgus tagab rahulikuma keskkonna nii töötajatele kui tööandjatele. "Just õigusselgust silmas pidades on eelnõus selgelt reguleeritud Eestis ka praegu kehtiv põhimõte, et streik on töötingimuste läbirääkimise survestamise, mitte poliitilise meelsuse avaldamise äärmuslik meede," märkis ta.
Kollektiivlepingu ja kollektiivse töötüli lahendamise seaduse eelnõu ühendab endas 1993. aastal jõustunud kollektiivlepingu seaduse ja kollektiivse töötüli lahendamise seaduse temaatikad.
Eelnõu reguleerib muu hulgas kollektiivlepingu sõlmimise ja lõpetamisega seonduvat, kollektiivse töötüli lahendamist, töökatkestuse (streigi, hoiatusstreigi, toetusstreigi ja töösulu) korraldamist, minimaalse teenuse kokkuleppimist töökatkestuse korral.
Kõrvaldamaks vastuolud põhiseadusega, millele on tähelepanu juhtinud õiguskantsler, on eelnõus muudetud ja täpsustatud toetusstreigist etteteatamise ning kollektiivlepingute laiendamise korda. Eelnõus on sätestatud ka uus riikliku lepitaja nimetamise kord.
Eelnõu väljatöötamise protsessi olid kaasatud tööandjate ja ametiühingute esindusorganisatsioonid.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.