USA osariigid kergitavad usinalt alam­palka

Ühendriikides on alates 2009. aastast kehtinud 7,25dollariline (5,35 eurot) riiklik minimaalne tunnitasu. Harkin-Milleri seaduseelnõu järgi võiks USA alampalk kasvada kolmes etapis 95 sendi kaupa 10,10 dollarini. Pärast seda kavatsetakse alampalga kasv siduda inflatsiooniga, mis võiks aidata vaidlusi palgateemal summutada.

Alampalk kasvas 13 osariigis. Kui riiklikul tasandil on alampalga suurendamine pikaajaline ja raske protsess, siis üha enam osariike on hakanud alampalka iseseisvalt ülespoole nihutama. Nii suurenes miinimum 2014. aasta algusest tervelt 13 osariigis. Kõige kõrgemale on osariikliku alampalga kergitanud Washington (9,32 dollarit tunnis), kus on kasv seotud ka inflatsiooniga.

USA rahvusliku tööseadusprojekti analüütik Jack Temple arvab, et 2014. aasta lõpuks on juba 30 osariigis minimaalne töötasu suurem kui riiklik alampalk. See paneb ka Kongressile peale surve end kiiremini liigutada.

Alampalka tõstvad osariigid näevad, et USA töötus on väga madal ning selliste madalate alampalga numbrite kergitamise juures see ka ei tõuse. Ühelt poolt aitab kasv suurendada madalapalgaliste tarbimist ja teisalt võiks suunata tööjõudu tasustavamatele kohtadele. Temple’i sõnul on USA tööpuuduse languse taga see, et luuakse nn odavaid töökohti, mida toetab väike miinimumpalk. Kas see on aga riigile ikka kasulik?

Tõus ei pruugi ettevõtjatele halba tähendada. Ehkki alampalga tõstmine suurendab ettevõtete tööjõukulusid, ei pruugi see firmadele ka ilmtingimata halb olla – kulud tõusevad ka konkurentidel. Lisaks võib kesise palga maksmine kahjustada ettevõtte mainet, mida näitavad hiljutised protestid McDonalds’i, Wendy ja Taco Belli vastu.